Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõuniku Natalja Šubina sõnade kohaselt on õhksoojuspumpadega seonduvate kaebuste arv tõusuteel – kui 2017. aastal tegeles terviseamet ligi 30 tehnoseadmete müraga seonduva kaebusega, siis eelmisel aastal laekus ligi 70 kaebust.
„Kaebuste enam kui kahekordne kasv annab märku sellest, et küsimusele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata,“ ütles Šubina. Mai lõpus saatis terviseamet kohalikele omavalitsustele ka õhksoojuspumpade paigaldamist käsitleva kirja. „Kuna soojuspumpade ümberpaigaldamine ja häälestamine nõuab täiendavat ressurssi ning kütteperioodi ajal ei ole küttesüsteemi ümberehitamine alati võimalik, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata agregaadi õigele asukohale ja adekvaatsele mürasummutusele.“
Terviseameti soovituste kohaselt peaks õhksoojuspump jääma naabermajadest võimalikult kaugele, hea tulemuse võib anda ka pumba paigutamine müra takistavate hooneosade varju. Kui hoonestus ei paku sobivat lahendust, tuleb vaagida helilaineid neelavate müratõkete rajamist.
Paigaldamisel tuleb arvestada, et tehnoseadme müra piirväärtus haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamute läheduses ei tohi päeval ületada 50 ja öösel 40 detsibelli.
Õhksoojuspumba paigaldamine peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega, kortermaja seinale paigaldamisel on aga vaja ka kõigi korteriomanike nõusolekut.
Eelmisel aastal laekus terviseametile enam kui paarsada häiriva müraga seotud kaebust, millest enam kui veerandi moodustas erinevate tehnoseadmete, sealhulgas õhksoojuspumpade põhjustatud müra.
Kommentaarid