LAKKAMATU AEVASTAMINE, TILKUV NINA: ära aja allergiat külmetusega segamini!
Allergeene on väga erinevaid ja inimesed reageerivad neile samuti erinevalt. Inimene võib olla millegi vastu allergiline, aga kui sümptomid ei ole tugevad, siis need ei torka silma ega sega igapäevaelu. Inimene võib aasta ringi suhteliselt hästi taluda näiteks kodust tolmu või lemmiklooma allergeene, kuigi ta on nende suhtes allergiline.
Kui kevadisel õitseajal võimendub allergia tugevalt, siis võibki inimene arvata, et on allergiline ainult õie- või heinatolmu vastu, kuigi tegelikult on ta allergiline aasta ringi. Võimalik, et oleme rohkemate allergeenide suhtes allergilised ning võitleme nendega enda teadmata päevast päeva.
Samal teemal
Mis toimub meie organismis allergiaga? Meditsiinilabori SYNLAB laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine, näiteks õietolmu vastu tootma IgE tüüpi antikehi, mistõttu keha reageerib ebatavaliselt, ägedate haigusnähtudena.
Kõige sagedamini annab see märku nina, suu, kurgu ja silmade sügelemise, tilkuva või kinnise nina, aevastamise, punetavate ja vesiste silmade või nahalööbega. Tilkuva ja sügeleva nina ja aevastamisega võivad kaasneda ka põskkoobaste turse ja pakitsus, mis teeb läbi nina hingamise teha raskeks.
Pahatihti ravitakse ninakinnisust ja vesist nina kiiresti mõjuvate ninaspreidega, kuigi allergia vajaks teistsugust ravimit ja läbimõeldud kontrolli all hoidmist.
Millised on peamised allergeenid ja testid?
SYNLAB Tallinna kesklaboris tehtud allergiaanalüüsid kinnitavad, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enam levinud allergia kase ja timuti õietolmu suhtes.
Kaidi Hundi sõnul esineb sageli allergiat puju, kodutolmulesta ja koera ning kassi kõõma suhtes. Rahvasuu kutsub viimast küll lihtsamalt koera- või kassiallergiaks, kuid allergeeniks on just lemmikloomade kõõm, sülg ja ka higi. Soovitatav on teha kassi epiteeli ja kõõma ning koera kõõma vastase IgE test, et olla kindel ka juhuks, kui endal lemmikloomi ei ole. Nimetatud allergeenid on kõrge riskiga astma tekkeks.
Kase õietolmu allergia esineb mitu kuud – aprillist juunini. Põhjamaade inimestel ongi kõige sagedamini kase õietolmu allergia. Kui sel perioodil esineb mingeidki tavapärasest olekust erinevaid sümptomeid, soovitab spetsialist teha verepõhine kase õietolmu vastane IgE analüüs. On oluline teada, et kase õietolmu allergia annab ristreaktsioone lepa ja sarapuuga. Kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahel ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel.
Juunis ja juulis peaksid tähelepanelikud olema need, kel on diagnoositud heinaallergia või kes sel ajal täheldavad allergiale viitavaid sümptomeid. Heinaallergiat esineb 40% allergikutest. Kindlaks saab seda teha timuti IgE testiga ning kõrgenenud IgE puhul tuleb kindlasti arvesse võtta, et esineb 100% ristreaktsioone teiste heintaimedega ning 30% heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade, nisu, odra, rukkise ja kaera ristallergia all.
Allergia on vaja kontrolli alla võtta
Südameapteegi proviisori Mariana Džaniašvili sõnul on allergiat võimalik kontrolli all hoida ning suur rollo on haigusnähtude ennetamisel. “Kui allergiat ei ole diagnoositud, siis esimene samm on teha IgE testid, et olla kindel, et kas ja milliste allergeenide vastu ravimeid tuleb tarvitada,“ ütleb proviisor. Tema sõnul võiks testida võimalikult laia spektrit allergeene, et allergiliste nähtudega inimesed teaksid arvestada kõigi võimalike reaktsioonitekitajatega. Selleks, et tekiks allergiline reaktsioon, on vaja väga väikest kogust allergeeni.
“Selge on see, et haigussümptomeid tuleks ennetada ja nendega tegeleda ning selleks on nii käsimüügis kui retseptuuris mitmeid võimalusi,” kinnitab Džaniašvili. Tema sõnul on kevad- ja suvekuud ka proviisoritele allergiavastaste ravimite nõustamise kõrgperiood.
Miks peab allergiaga tõsiselt tegelema?
No mis see natuke vesine nina paari nädala jooksul siis ikka teeb, võib mõnigi mõelda. Või - ega kümme korda järjest aevastamine tükki küljest võta. Paraku ei ole see lihtsalt ebamugavus, vaid allergial võivad olla ka tõsisemad tagajärjed alates astma tekkest, unekvaliteedi langusest, füüsilisest ja emotsionaalsest ebamugavusest kuni unetuseni välja.
Mare Suigom, SYNLABi ja Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog kinnitab samuti, et ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib olla soodustav faktor astma tekkele. „Kaebusi põhjustava allergeeni teada saamiseks on vajalik allergeeni tuvastamine vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil võimalik täpsemalt öelda, kui kaua on vaja allergiaravimeid kasutada,“ sõnab allergoloog. Allergiasümptomite esinemisel on soovititatav pöörduda perearsti või allergoloogi poole. Allergia suhtes on võimalik end verepõhiselt testida ka SYNLABi meditsiinilaboris.
