MÜRGIKALA SKANDAAL | Eestlased rassivad palehigis, et välja selgitada surma toonud listeeriabakteri päritolu (28)

Nädala alguses avaldas EFSA raporti, milles seostab Eesti ettevõttet M. V. Wool listerioosipuhangus. Süüdistused on tõsised: viies riigis haigestus vahemikus 2014–2019 kokku 22 kala tarbinud inimest, neist viis on tänavu 4. juuni seisuga surnud. 

Eesti kalafirma tegevjuht Mati Vetevool lubab appi võtta advokaadid, et tegelda mainekahjuga. Vetevoolu sõnul pole süüdistustel alust. Käed rüpes ei seisa ka kohalik veterinaar- ja toiduamet ning lubab kasutusele võtta lisameetmed, et juhtunu asjaoludes selgusele jõuda.

VTA kommunikatsioonispetsialist Elen Kurvits ütleb, et listeeriaproovid võetakse igast partiist, mis väljub kalafirmast, ja seni pole bakterit neist üheski tuvastatud. Proove võetakse nii pindadelt kui ka valmistoodetest. „Ettevõte on kasutusele võtnud regulaarse süvapuhastuse ning kuuma auru sterilisaatori rakendamise,“ lisab Kurvits.

Kurvits ütleb, et tegu on rahvusvahelise puhanguga ja suur osa koordinatsioonist toimub Euroopa Liidu tasemel. Muu hulgas töötatakse välja riskihinnang, mis sünnib koostöös mitme rahvusvahelise ametkonnaga.

Erinevalt teistest toidu kaudu levivatest bakteritest võib listeeriabakter paljuneda isegi madalatel temperatuuridel ehk ka näiteks külmkapis. Lubatud listeeriabakteri miinimumtase on Euroopas 100 CFU (elujõulise bakteri) grammi kohta. M. V. Wooli tegevdirektor Vetevool ütles märtsis Õhulehele, et tema ettevõttes on tehtud üle 5000 proovi ja kõik näitavad listeeriabakteri miinimumtaset ehk alla kümne CFU. „Märtsist alates on tehtud 600 proovi, millest kõik on näidanud ümmargust nulli,“ kommenteerib ta viimast raportit.