HAMMUSTADA VÕIB IGA KOER: aga need tõud purevad lapsi kõige sagedamini (5)

USA-s on aastas hinnanguliselt 4,7 miljonit koerahammustuse juhtu aastas ja umbes iga viies kannatanu vajab arstiabi. Ravi vajavad kõige sagedamini 5–9 aasta vanused lapsed. Lapsed on hammustada saamise riskigrupis, kuna nad ei pruugi mõista märke, mis viitavad looma ärritumisele ja võimalikule hammustamise ohule.

Uurimise alla võeti need juhud, kus koer oli last näost purenud. Hinnati hammustamise riski sõltuvalt koera tõust, kolju suurusest ja looma kaalust, samuti hammustuste tõsidust. Vaadati läbi 15 aasta jagu haiguslugusid, kus oli tegemist koertega seotud näotraumadega USA lastehaiglates. Samuti võeti ette põhjalik kirjanduse läbitöötamine alates 1970. aastast, sõelale jäid kõik teadustööd, kus kirjeldati koerahammustusi ja nende seost koeratõugudega või koerte välimusega.

Selgus, et hammustamise tõenäosus erineb tõugude vahel selgesti. Kõige riskantsemad tõud olid pitbull (see polegi üks kindel tõug, vaid koondab mitut sarnast tõugu), segaverelised koerad (või teadmata tõugu koerad) ja saksa lambakoer. Nende koerte hammustused tekitasid ka kõige suuremaid kahjustusi. Ohtlikumad ja suuremaid vigastusi tekitavad ka koerad, kellel on lühike lai pea ja kelle kaal jääb 30–45 kg vahele.

Madalama hammustamise tõenäosusega tõud olid näiteks saksa dogi ja akita, samas nende hammustused tõid kaasa suured vigastused. Üsna tõenäoliselt võivad hammustada, aga sellega vähe kahju teha sellised tõud nagu Jack Russelli terjer, borderkolli ja kokkerspanjel. Piklik pea kuju (nagu nt hurtadel) oli seotud madalama hammustamise tõenäosusega.

Kuidas lapsi koerahammustuse eest kaitsta?

Laias laastus 40% hammustustest siin uuringus oli oma pere koera poolt. Kuigi ülalpool on loetletud ohtlikumad ja vähem ohtlikud koeratõud, võivad hammustada ikkagi kõik koerad. Hammustamiseni viivad mitmed tegurid, nii koera tõule iseloomulikud käitumised kui ka ohvri (lapse), lapsevanema ja koeraomaniku käitumine.

Koerahammustusega on seotud rida erinevaid riskitegureid, näiteks: isane koer, ketis koer, omaniku maal vabalt ringi liikuv koer, „päästetud“ koer, ebapiisavalt füüsilist aktiivsust saanud koer, varem agressiivne olnud koer, suvekuud, lapsed ja eriti poisslapsed.

Ühte head ja ideaalset viisi koerahammustuse riski täielikuks maandamiseks ei ole. Lapsed matkivad käitumises oma vanemaid, seega saavad täiskasvanud olla lastele eeskujuks, kuidas loomadega käituda tuleb.

Kui kodus on koer:

• enamik hammustustest kodus toimuvad siis, kui koer puhkab või sööb ja laps läheneb. Leia koerale puhkamiseks ja söömiseks niisugused kohad, mis on laste mängimise ja jooksmise aladest eemal. Õpeta lastele, et puhkaval või sööval loomal tuleb lubada rahus olla ja ära luba lastel torkida koera puuri, pesa ja muid puhkamise kohti. Kui koera lemmikkoht on diivanil, pane sinna koha peale tekk või rätik, et looma ja lapse alad oleksid selgelt eraldatud.
• palju hammustusi toimuvad, kui täiskasvanu on samas ruumis. Kui sa ei saa oma tähelepanu kogu aeg lapse ja looma juures hoida, on parem tekitada nende vahele füüsiline barjäär, näiteks beebivärav või koerale puur. See on eriti tähtis väikelaste puhul, kelle käitumine on ennustamatum ja looma jaoks hirmutavam.
• kui koer võtab laste mänguasju või toitu, tuleb kohe kutsuda täiskasvanu. Lapsed ei tohiks mitte kunagi proovida neid asju ise koera hambust kätte saada.
• koera ei tohi kunagi tirida kõrvadest või sabast või neid muul moel kiusata.
• kindlasti ei tohi segada koera, kes tegeleb oma kutsikatega.
• koerale süüa ei anta mitte näppude vahelt vaid peo pealt, sõrmed kenasti tihedalt üksteise vastas koos. Väikelapsed parem ärgu üldse koerale käest süüa andku.
• ole ka ise oma käitumisega eeskujuks. Väldi ohtlikke või vastanduvaid käitumisi, mis võivad koeras põhjustada hirmu või agressiooni ja mida laps matkida võib, näiteks range kamandamine, löömine, mööbli pealt maha lükkamine või asjade jõuga ära võtmine.
• käi koeraga koertekoolis, et ta oleks sotsiaalsem ja kuulekam.

Kui tänaval kohtad koera:

• kõik koerad võivad hammustada ja sõbralik välimus võib olla petlik. Ka kõige malbem koer võib hammustada, kui teda ehmatada, hirmutada, ähvardada, ärritada või vihastada või kui ta on näljane.
• alati vaata, mida su laps võõraste koerte läheduses teeb (ka sõprade juures külas olles).
• alati küsi koera omanikult, kas looma paitamine on lubatud.
• enne näppimist lase koeral last nuusutada ja vaadata.
• ära lase lapsel koera poole ega koera eest ära joosta.
• õpeta last, et kui ta näeb ilma omanikuta hulkuvat koera, ei tohi loomale läheneda ja tuleb teavitada täiskasvanut.
• kui võõras koer läheneb, jää rahulikuks, ära vaata talle otse silma ning seisa rahulikult, käed kõrval (nagu puu) või tagane aeglaselt.
• kui koer püüab hammustada, pane midagi lapse ja koera vahele.

Koerad on tegelikult toredad ja peres oleval koeral on nii laste kui täiskasvanute tervisele palju häid mõjusid. Suurem osa koertest ei hammusta mitte kunagi kedagi, aga selleks on vaja teada elementaarseid ohutustehnikaid.