MIKS LAPS JOOB? Vanemate lubav hoiak soodustab alkoholitarvitamist ja purju joomist (3)

Uuring valmis Tervise Arengu Instituudi, Cambridge’i Ülikooli ja Ida-Anglia Ülikooli teadlaste koostööna.

„Me näeme, et vanemate lubavam hoiak laste alkoholi tarvitamisse võib viia laste hulgas sagedasema tarvitamiseni ja purju joomiseni. Kuigi analüüsi kaasatud uuringutest on ligi pooled Ameerika Ühendriikidest ja ülejäänud Euroopa riikidest, leiame, et tulemusi saab üldistada ka Eesti konteksti,” sõnas uuringu juhtiv ekspert Mariliis Tael-Öeren, kes on Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ning Cambridge’i Ülikooli doktorant.

Lisaks leidsid teadlased, et on ebakõla selle vahel, millised on vanemate hoiakud ning kuidas neid tajuvad lapsed. Noored tajuvad vanemate hoiakuid veidi enam lubavamana, kui vanemad ise ütlevad. Tajutud vanemate lubavam hoiak ei olnud seotud alkoholi tarvitamise alustamisega, kuid seos oli olemas tajutud hoiakute ja tarvitamise sageduse vahel – kui tarvitamisega oli alustatud, tehti seda sagedamini.

„Ebakõla esinemine ei tähenda, et lapsed saaksid oma vanematest täiesti teistmoodi aru,” selgitas Tael-Öeren. „On võimalik, et vanemad ei ole oma hoiakuid selgelt väljendanud ja seega tajuvad lapsed oma vanemaid lubavamana. Kui vanemad soovivad, et nende lapsed ei tarvitaks alkoholi, peab oma sõnumi edastamisel olema selge. Seda kinnitas ka meie uuring.”

Professor Stephen Sutton Cambridge’i Ülikooli käitumisteaduste üksusest tõi välja, et sotsiaalsed normid võivad tekitada lastes arusaamatust. „Alkoholi tarvitamist põhjustavad eri tegurid, sealhulgas hoiakud ja sotsiaalsed normid. Kui üldine sotsiaalne norm ühiskonnas toetab vanemaid lastele alkoholi pakkuma, võivad lapsed eeldada, et nende vanemad on leebema hoiakuga, isegi kui see ei ole nii.”

Dr Felix Naughton Ida-Anglia Ülikooli terviseteaduste koolist lisas: „Hoiakutevahelise ebakõla avastamine on väga oluline, kuna see saab anda sisendit vanemlusprogrammidele, mille eesmärk on vähendada laste alkoholi tarvitamist ning samuti lastevanematele, kes tahavad teada, mida nad saavad oma laste kaitsmiseks teha.”

Uuring viidi läbi metaanalüüsina, mis võimaldab teadlastel kombineerida andmed eri artiklitest (mis võivad teinekord olla vasturääkivad), et jõuda usaldusväärsema tulemuseni. Uuringusse kaasati andmed 29 artiklist, mis sisaldasid teavet ligi 16 500 lapselt, kes olid  7–18 aastased, ning 15 000 vanemalt Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast. Uuringut rahastas Sihtasutus Archimedes.