Kuna paljud haigused on kroonilise kuluga, tuleb ravimeid nende haiguste kontrolli all hoidmiseks pidevalt tarvitada.Foto: Vida Press
Hea nõu
10. detsember 2019, 07:00

TERVISELE OHTLIKUD MÜÜDID: südamearst lükkab ümber neli väga levinud eksiarvamust

Me kõik tahaks olla terved ning võimalusel mitte võtta ravimit, aga kui need on mõne tervisemure tõttu vajalikud, tuleb neid võtta korralikult. Ravimite võtmise kohta levivad mitmed eksiarvamused, mis võivad olla tervisele lausa ohtlikud.

Levinuimate müütide kohta jagab selgitusi Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia osakonna ülemarst  Riina Vettus.

Müüt: ravimid tekitavad sõltuvust

Vettus tõdeb, et väide on tõene üksikute ravimite puhul. „Näiteks rahustite ja unerohtude pikaajalise ja pideva tarvitamise korral võib tõesti neist sõltuvus tekkida. Rahustite väljakirjutamisel peab raviarst kindlasti patsienti sellest informeerima,“ ütleb dr Vettus.

Enamikel muudel juhtudel see väide paika ei pea. „Minu käest on sageli küsitud, et kas näiteks vererõhku alandavate ravimite tarvitamisel tekib ravimist sõltuvus ja peab pidevalt rohtu võtma. Kui nende ravimite võtmine katkestada, kaob ravimi toime ja vererõhk muutub taas kõrgeks, ning patsient riskib tõsisemate tüsistustega. Ravimid toimivad vaid siis, kui neid ettekirjutuse järgi tarvitada. Kuna paljud haigused on kroonilise kuluga, tuleb ravimeid nende haiguste kontrolli all hoidmiseks pidevalt tarvitada,“ juhendab arst.

Lisaks on ravimitel enamasti rohkem kui üks oluline toime. „Näiteks vererõhuravimite tarvitamise näidustus on kõrge vererõhk, mida ei ole enam võimalik normaliseerida muude meetmetega nagu soolavaene dieet või kaalu alandamine. Samas on nende ravimite tarvitamise näidustuseks ka organkaitse - neeru- ja südamepuudulikkuse, infarkti või insuldi ennetamine,“ ütleb Vettus.

Dr Riina Vettus Foto: Erakogu

 Müüt: kui tuttaval on sama diagnoos, siis võin tema ravimeid tarvitada

Patsiendid ja nende haigused on erinevad, seega ei ole üht ravimit või selle doosi kõikide sarnase diagnoosiga patsientide ravimiseks. „Arst peab ravi määramisel arvestama paljude asjaoludega: patsiendi vanus, kaasuvad haigused, analüüside väärtused jms. Isegi kui tundub, et haigus on sarnane naabrinaise omaga, ei ole õige omatahtsi naabrinaise ravimeid tarvitama hakata,“ hoiatab Vettus.

Foto: Pexels

 Müüt: ravi võib katkestada, kui enesetunne on hea ja kaebusi ei ole

"Väide on tõene vaid ägeda haigestumise korral, näiteks kui patsienti on tabanud viirusinfektsioon ja palaviku alandamiseks soovitab arst paratsetamooli. Kehatemperatuuri normaliseerumisel võib ravi lõpetada,“ ütleb arst.

Foto: Pexels

Krooniliste südamehaigustega see väide paika ei pea: hea enesetunde tagab adekvaatne ravi ning selle katkestamisel võib olukord kiiresti halveneda. „Kahjuks näeme selliseid olukordi sageli – haiglaravile saabuvad kehvas seisundis raske südamepuudulikkusega patsiendid, kes on omal algatusel otsustanud ravimite doose vähendada või hoopis ravi katkestada. Seni stabiilsena püsinud seisund on siis üsna ruttu halvenenud,“ ütleb arst.

Miks inimesed ise raviskeemi muuta otsustavad? „Kindlasti on siin mitmeid põhjuseid: kas ei ole arst või õde patsiendile piisavalt selgitanud raviskeemi jälgimise vajadust või on see patsiendi enda kindel otsus. Sellistel otsustel on sageli tõsised tagajärjed – rasked seisundid, mis vajavad pikka haiglaravi ning on ühiskonnale kokkuvõttes väga kulukad,“ tõdeb Vettus.

Ravisoostumuse parandamiseks on mitmeid võimalusi. „Üks sellistest on kasutada nn polüpille ehk tablette, milles on mitu toimeainet. Ilmselt on paljude inimeste jaoks oluliselt kergem kolme erineva tableti asemel võtta päevas üht tabletti, mis sisaldab kolme olulist ravimit,“ ütleb arst.

Foto: Pexels

Müüt: ravimi doosi suurendamine on halb märk – järelikult on midagi valesti

Vettus selgitab, et esmakordsel ravimi väljakirjutamisel ei alustata tavapäraselt kohe maksimaalse doosiga. „Doosi korrigeeritakse vastavalt patsiendi vajadusetele pikema aja vältel. Ravimi doosi tõstetakse sellisel juhul 2–3 nädalaste intervallidega vajaliku toime saavutamiseks maksimaalse doosini. See on tavapärane raviprotsess ja ei tähenda, et midagi oleks valesti. Õblukese naise ja turske mehe ravimiseks ongi erinevad annused,“ ütleb arst.

On aga ka teistsuguseid näiteid. „Raske südamepuudulikkusega haige rahuldava ravitulemuse tagamine eeldabki aeg-ajalt ravi korrigeerimist. Näiteks õhupuuduse süvenemisel ja tursete tekkel on vajalik diureetilise ravi doose tõsta. Need ravimid kiirendavad liigse vedeliku eraldumist organismist ja aitavad seisundi stabiliseerida,“ sõnab Vettus.

Foto: Pexels