JÄLLE LEETRID! Põhikooli õpilane jäi haigeks, laps oli vaktsineerimata (69)

Laps haigestus eelmise nädala reedel, haigustunnusteks olid esialgu palavik, köha ja nohu.  Lööve tekkis kaks päeva hiljem, järgmisel päeval ehk kümnendal juunil viidi haigestunu haiglasse. Eile sai leetritesse nakatumine laboratoorse kinnituse.

Nakkusallikas on praegu veel teadmata, suurem osa haigestunu klassikaaslastest oli leetrite vastu vaktsineeritud kalendrikava kohaselt ühe ning üks kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Üks haigestunu kaasõpilane oli vaktsineerimata. Kontaktsete vaktsineerimist korraldab terviseamet koostöös Lääne-Tallinna keskhaigla vaktsineerimiskabinetiga.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad kaitse nii leetrite, mumpsi kui punetiste eest. Kui  laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, tuleb vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda perearsti poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Uuri, kas oled vaktsineeritud

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980–1992.

Leetrite vastu tuleb vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab ametikohal, kus tuleb palju kokku puutuda erinevate inimestega. Täiendav kogus täiskasvanutele mõeldud MMR-vaktsiinidoose jõuab Eestisse enne jaanipäeva.

Leetrid on väga nakkav haigus

Viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooniperioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmased haigusnähud on palavikutõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Tänavu on Eestis leetritesse haigestunud 18 inimest. Maailma terviseorganisatsiooni  WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri.

Terviseamet soovitab lapsevanematel veenduda, et nende lapsed oleksid leetrite vastu vaktsineeritud. Lisainfot leiab terviseameti vaktsineerimisteemaliselt lehelt www.vaktsineeri.ee.