Kõik sõltub ikkagi konkreetsest erivajadusest. On kurb lugeda stereotüüpe, et erivajadusega laps tähendab alati sellist, kes karjub, laamendab ja kiusab teisi tunni ajal. Ka prillid, kuuldeaparaat või kark on erivajadused. Väga kurb, kui kerge kuulmislangusega (mitte kurt!) laps ei saa oma kuuldeaparaadi tõttu käia tavakoolis, vaid peab jätma maha oma kodu ning vanemad ja kolima aastateks elama internaatkooli. Sest nüüd öeldakse, et erivajadusega lapse koht ei olevat tavakoolis!
Ka üks erivajadusega laps oma,näiteks hüperaktiivse käitumisega lööb kogu klassi kihama. Kui üks teeb midagi lõbusat,ega teisedki maha jää. Meie teised, ,,normaalsed", eriti algklassis, saavad väga lihtsalt julgust õpetaja nõudmisi mitte täita ja lähebki mõlluks klassis. Mine sa oska seal olla ja köita need lapsed !
õpiks me ometi Hollandi kogemustest18. juuni 2019, 19:33
Ainult koolivõõras ametnik suudab ÜKSI oma roosades unenägudes õpetada koos 15-20 erinevate vajadustega õpilast + 2-5 erivajadusega õpilast. Ei imesta, et meie koolides on suur õpetajate puudus (vaadake http://opleht.ee/work/). Kas meie riik on tõesti nii rikas , et suudab igale erivajadusega õpilasele tagada abiõpetajat, logopeedi jt tugiisikuid? Samas olen näinud õnnelikke lapsi , kes õpivad koos "omasugustega".Nad saavad just neile õiget õpet spetsialistidelt, neil on oma õppevara, tunnevad sageli eduelamust(tavaklassis näevad kui palju nad teistest " rumalamad" on).
et hollandlastele mõistus koju tuli veel eestimaa haridusministeeriumi tibid siin mõistust pähe lase. Siin nemad katsetavad oma ultraliberaalseid uitmõtteid meie koolides edasi! Ei teagi kas soovahetus propaganda on nüüd koolides/lasteaedades lõpetatud või käib edasi?
KOMMENTAARID (7)