, 23. juuni 2019, 14:36
44 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
o
/ 5. juuli 2019, 16:11
Kõigepealt on vaja inimest salvanud rästik maha lüüa ja siis alles kõik need tegevused milles artiklis räägitakse. Madu on vaja maha lüüa, et rohkem ei salvaks inimesi.
s
/ 7. juuli 2019, 05:21
on tehtud ka ilma salvamata ma raba ääres elades muidu ei saagi .rästikud nii ülbed ,et magavad trepi peal.
a
/ 18. juuli 2019, 17:01
Miks sa elad raba ääres? See on rästiku kodu, ära roni sinna elama.
k
/ 1. juuli 2019, 20:28
Olen 2x rästikult pihta saanud .Esimesel korral tuli 3 päeva-ööd haiglas veeta aga teine kord imesin haavast murgi välja ja asi sellega.Nojah mölemal korral oli tegu maotaltsutamisega.
o
/ 5. juuli 2019, 16:14
Ja-jah. Jutust saab siiamaani aru, et on mürki imetud....
j
/ 28. juuni 2019, 11:41
käisime naisega metsas seenel. Kükitasin häda kahte tegema kui rästik hammustas meheau otsast. Hea, et oli kallis, leidlik kaasa, kes kiiremas korras asus mürki välja imema. Igatahes terveks ta minu tegi.
1
/ 8. juuli 2019, 22:25
Sinu abikaasa oli õnnelik, et sinu pisike meheau SUUREMAKS paisus....
f
/ 25. juuni 2019, 07:16
Tuleb hammustada vastu teda siis. Kuidas madu inimesele, nii inimene maole.
j
/ 24. juuni 2019, 23:45
Alguses jääb mulje ,et kohe suru pikali ,see kes hammustada sai ja lõpuks on kirjutatud ,et mine haiglasse ? Kui kiiresti see mürk ,siis tavalisel kainelt mõtleval inimesel levib? Kui üksi metsas olen,kas jõuab rahulikult ise haiglasse ,või peab kohe helistama ja pikali viskama ? 😀
q
/ 24. juuni 2019, 14:35
Juhend on "Ära põe, peaasi, et ise midagi ei teeks". Kas arstid teevad otseselt midagi, või ka "vaatavad targa pilguga üle" ja ongi kõik?
v
/ 24. juuni 2019, 12:04
Pole see rästik nii mürgine midagi, kuigi potentsiaalselt surmav.
www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0067
Varem polnud isegi mitte spetsiaalset vastumürki, väsid kasutati "lahjendatud" gürsamürki. Ja öeldi, et rästiku salvamisse surdi Eestis viimati 60ndatel, kes hiljem on surnud, on surnud vale esmaabi tõttu. Surmaregister üksikuid ikkagi näitab.
r
/ 24. juuni 2019, 11:31
Nüüd on siis ÕL-s järjekordne keelepuudulik, kes rästikutest kirjutab …
Kuidas rästik hammustab? - rebib tüki välja ja läheb kännu peale sööma - närib kõik suutäied 33x läbi ;) - Rästik salvab! (Nagu ka ajakirjanik salvab ;)
"Rästiku hammustamine" ainsa väljendina on kohane poolearulistele, kes ei suuda ära õppida rohkem kui 3000 sõna - eesti keel on märksa mitmekülgsem.
Selle on vist keelekorrektorid ära õppinud, et uss on selgrootu …
Kivirähk (vanarahvas) võib kirjutada mehest, kes teadis ussisõnu … Rästik loomulikult ei ole (selgrootu) uss ehk kui sünonüümi on vaja, siis on siug parem.
1
/ 24. juuni 2019, 16:24
Ja, jaa. Muiidugi. Mind näiteks salvas kunagi naabri koer, kuna samuti tükki välja ei rebinud ega kännu peale sööma ei läinud. ha-ha-ha-ha-haa. Isa kah aru saad millise IoIIuse siia kirjutasid?
i
/ 24. juuni 2019, 09:26
Aitäh, ilus, et see , mis kirjas , on loetav kõigile päris tasuta. Enamasti saaks selliseid teabeid lugeda, kui maksad.
c
/ 24. juuni 2019, 12:05
Allikas küll märgitud, aga kui proportsiooni arvestada, siis paras plagiaat.
s
/ 24. juuni 2019, 08:21
Väga teoreetillne lähenemine, sest enamasti salvab rästik metsas või sooserval, kuhu marjuline-seeneline üksi läks. Ka kummikud ei aita, uss võib kõrge heina sees ka sõrme naksata. Või heidad heinamaale kuskile kiviaia lähedale puhkama ja uss sealsamas puhkab... Tuleb pikka maad vantsida, et metsa serva jõuda, ega 112 helistamine metsas aita, kui ei tea, kus karupepus parajasti oled. Metsaskäijatel võiks olla mingi ussimürgivastane esmaabirohi olemas.
z
/ 5. juuli 2019, 14:28
Vihmaussist räägid? Need pole ohtlikud, ära karda neid.
s
/ 24. juuni 2019, 08:15
Ajast aega on neid "vanu" esmaabimeetodeid kasutatud ja enamasti on kõik selle "tagajärjel ellu" jäänud. Ja kui midagi ei tee, paned vaid paistes kohale külma pele, jääd ka enamasti ellu.
t
/ 26. juuni 2019, 02:00
Enamasti ei ole inimene rästikumürgi suhtes nii tundlik, et sellesse ära sureks. Aga need esmaabimeetodid võivad halvimal juhul küll tappa või näiteks jalast ilma jätta. Kusjuures näiteks põletamisest pole mingit kasu, sest mürk on liiga sügaval (samas ämblikumürgile põletamine aitab).
m
23. juuni 2019, 19:44
mu Kass püüab madusid. sööb ära kah. sabaotsagi ei jää järele.
n
/ 23. juuni 2019, 23:53
Jaa, minu ämmamoori hammustusest sureb momentaalselt nii lõgis- kui prillmadu. :-)
k
23. juuni 2019, 18:12
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
k
/ 23. juuni 2019, 23:54
Vaevalt ta nüüd nõelata sai, kui tegu just herilase või mesilasega polnud. :-)
m
/ 24. juuni 2019, 00:46
Isegi artiklis on kirjas, et madu lüüb proteesid säärde, mite aga ei nõela. :-)
l
/ 24. juuni 2019, 16:28
Mäletan kuidas Ioomaaias vana jääkaru Franz, kelle topis on nüüd Jääaja keskuses Äksis, nõelas ühel johmasel onklil käe küljest ära.;)
v
/ 23. juuni 2019, 17:03
No ma ei saa aru. . . jälle :((. Tõega, miks teha sellist inimeste hirmutavaid artikleid. Samas vägagi valed nõuanded. Kui tihti kohtate rästikut? Kuid need inimesed kes elavad sellises piirkonnas kus võib neid kohata siis teavad kordi rohkem kuidas edasi toimetada kui...absurdne soovitus, või siis keelamine.
e
/ 23. juuni 2019, 16:34
Milleks niimoodi inimesi hirmutada.. Kui just allergiline ei ole, pole vaja hammustusest nii suurt numbrit teha.
v
/ 24. juuni 2019, 23:41
..mis numbrit mitte teha?..mürk liigub keha pidi järjest edasi..mind hammustas sõrmest ja liikus järjest käsivart pidi edasi..nii liikudes,võib mürk lõpus pähe jõuda?..kas sellest pole mõtet,siis välja teha?
s
/ 23. juuni 2019, 16:23
miks siis mürki välja imeda ei tohi? vanasti imeti alati mürk välja ja seoti rätik ümber jala ja heinategu käis edasi. nüüd tuleb välja et parem ongi kui mürk sisse jääb, saab arstidele tööd?
t
/ 24. juuni 2019, 17:42
seni kuni sa omal püksid alla ja jala paljaks saad, on see mürk ammu hammustuskohast lahkunud - südame löögimaht on üle 100 ml ühe löögiga.
s
/ 24. juuni 2019, 19:26
sina oled muidugi aeglane mees, aga artiklis keelati hoopis mürgi välja imemist, kiirusest polnud seal juttu
o
/ 23. juuni 2019, 16:20
Ainus asi mida saab ja tuleb teha on sind salvanud madu mät.tasse lüü.a. Ja parem kui kohe.
k
23. juuni 2019, 16:15
Kudagi keskaegsed on need õde Signe soovitused.
Soomes on igas apteegis "kyypakkaus" müügil - 7 euri tahavad. Kõvemad mehed lonksavad selle koos punnsuutäie veega alla ja korjavad mustikaid edasi nagu poleks midagi juhtunudki. .
t
/ 23. juuni 2019, 20:04
see soomlaste kyypakkaus on väga eksitav ja Soomes arstid seda kindlasti ei soovita! Haritud apteekrid ka mitte! Tegu on hüdrokortisooniga, hormoonpreparaadiga, mil puudub rästikumürgi koostisosadele igasugune mõju! Küll aga leevendab see putukamürgi toimet. Meie rästikud on enamasti suhteliselt süütu mürgiga ja täiskasvanud inimene saab sellest enamasti jagu ilma erilise arstiabita. Lastega ja allergikutega on teine asi. Samas putukamürgi allergiad on meilgi surmavamad.
h
/ 23. juuni 2019, 22:35
on ravim allergia vastu ja just allergiline šokk ongi ohtlik. Meil saab seda muidugi retseptiga.
t
/ 23. juuni 2019, 23:15
rästikumürgi toime ei ole allergiline, sellepärast ei olegi hormoonpreparaat sobilik - võib hoopis raskendada ravi, sobib aga teistsuguste koostistega putukamürkidele. Rästikumürk on hemotoksiin, mis mõjutab peamiselt vereringeorganeid ja vere hüübimist. Mürgist on leitud üle 20 farmakoloogiliselt aktiivse aine - kudesid lõhkuvaid ensüüme, valke, peptiide jms.
t
/ 24. juuni 2019, 08:24
lisan veel. Et anafülaktiline šokk tekib kiiremini kui mistahes tablett jõuab maos lahustuda. Rästikuhammustuse šokk tekib vererõhu liigsest langusest ja seda hüdrokortisooniga ära ei hoia. Rästikumürgi nö.vastumürk on väga kallis, kõrvaltoimetega ega ole õnneks meil enamasti vajalik. Sellest natuke ka siin: https://tervis.postimees.ee/1271088/rastikumurgi-antidooti-saab-vaid-kolmes-haiglas
t
/ 23. juuni 2019, 16:12
Üks artikkel ütleb, et külma ei tohi mitte mingil juhul peale panna- teine, et tuleb panna!
s
/ 23. juuni 2019, 15:49
Imelik, et artikkel pole jälle "tasuline"
TOIMETAJA
+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
TELLIMINE JA KOJUKANNE
+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee
REKLAAM JA KUULUTUSED
+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee