olen üle 50 aasta samas elanud ennem polnud sellist probleemi aga kui 83 a kuivatati raba ja läks turba tootmiseks muutus kõik.pidev raba värisemine hirmutab roomajad rabast välja.kõik kuurid ja kasvumajad rästikuid täis,lihtsalt tuleb vahetevahel puhastada.
Olen 2x rästikult pihta saanud .Esimesel korral tuli 3 päeva-ööd haiglas veeta aga teine kord imesin haavast murgi välja ja asi sellega.Nojah mölemal korral oli tegu maotaltsutamisega.
Enamasti ei ole inimene rästikumürgi suhtes nii tundlik, et sellesse ära sureks. Aga need esmaabimeetodid võivad halvimal juhul küll tappa või näiteks jalast ilma jätta. Kusjuures näiteks põletamisest pole mingit kasu, sest mürk on liiga sügaval (samas ämblikumürgile põletamine aitab).
Alguses jääb mulje ,et kohe suru pikali ,see kes hammustada sai ja lõpuks on kirjutatud ,et mine haiglasse ? Kui kiiresti see mürk ,siis tavalisel kainelt mõtleval inimesel levib? Kui üksi metsas olen,kas jõuab rahulikult ise haiglasse ,või peab kohe helistama ja pikali viskama ? 😀
Kõigepealt - ükski rästik ei hammusta vaid salvab. Koer hammustab, madu salvab. Kui rästik salvab siiis kõigepealt tuleb ta maha lüüa. Ja siis oleneval salvatu enesetundest püüda arsti juurde saada või kiirabi kutsuda. Igaljuhul on õige sealjuures kontrollida kas rästik sai ikka mahalöödud või jäi raibe veel vingerdama....
Oleneb millise laksu saad. Ise olen korra saanud metsas okkaid täis vaarikapõõsas maiustades. Okaste torgete vahel ei saanud arugi, et rästik ka jalga laksu panin. Põõsast välja tulles tundus jalg valus. Vaatasin, kaks punast täppi kõrvuti sääres. Mõne tunni pärast tuli suhu metalli maitse, pea oli uimane ja jalg tõmbas sinaka tooni peale. Ei näinud vajadust arsti juurde küll minna ja pikali ka enne öö tulekut ei visanud.
..mis numbrit mitte teha?..mürk liigub keha pidi järjest edasi..mind hammustas sõrmest ja liikus järjest käsivart pidi edasi..nii liikudes,võib mürk lõpus pähe jõuda?..kas sellest pole mõtet,siis välja teha?
aastast aastasse üks ja sama - mis selle ajaga on käsitluses muutunud?
originaal 2015
www.ph.ee/patsiendile_kulastajale/hooajalised_nouanded/maikuu_rastiku_hammustus
ajakirjanike osa pole just eriti suur
2015 tervis.postimees.ee/3182583/mida-teha-rastikuhammustuse-korral
2016 maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/mida-teha-kui-rastik-salvab?id=75262655
2016 tervis.ohtuleht.ee/751883/mida-teha-kui-rastik-salvab
nüüd siis see
Pole see rästik nii mürgine midagi, kuigi potentsiaalselt surmav.
www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0067
Varem polnud isegi mitte spetsiaalset vastumürki, väsid kasutati "lahjendatud" gürsamürki. Ja öeldi, et rästiku salvamisse surdi Eestis viimati 60ndatel, kes hiljem on surnud, on surnud vale esmaabi tõttu. Surmaregister üksikuid ikkagi näitab.
to: hüdrokortisoon/ eile, 22:3524. juuni 2019, 08:24
lisan veel. Et anafülaktiline šokk tekib kiiremini kui mistahes tablett jõuab maos lahustuda. Rästikuhammustuse šokk tekib vererõhu liigsest langusest ja seda hüdrokortisooniga ära ei hoia. Rästikumürgi nö.vastumürk on väga kallis, kõrvaltoimetega ega ole õnneks meil enamasti vajalik. Sellest natuke ka siin: https://tervis.postimees.ee/1271088/rastikumurgi-antidooti-saab-vaid-kolmes-haiglas
Väga teoreetillne lähenemine, sest enamasti salvab rästik metsas või sooserval, kuhu marjuline-seeneline üksi läks. Ka kummikud ei aita, uss võib kõrge heina sees ka sõrme naksata. Või heidad heinamaale kuskile kiviaia lähedale puhkama ja uss sealsamas puhkab... Tuleb pikka maad vantsida, et metsa serva jõuda, ega 112 helistamine metsas aita, kui ei tea, kus karupepus parajasti oled. Metsaskäijatel võiks olla mingi ussimürgivastane esmaabirohi olemas.
Ajast aega on neid "vanu" esmaabimeetodeid kasutatud ja enamasti on kõik selle "tagajärjel ellu" jäänud. Ja kui midagi ei tee, paned vaid paistes kohale külma pele, jääd ka enamasti ellu.
to: hüdrokortisoon/ täna, 22:3523. juuni 2019, 23:15
rästikumürgi toime ei ole allergiline, sellepärast ei olegi hormoonpreparaat sobilik - võib hoopis raskendada ravi, sobib aga teistsuguste koostistega putukamürkidele. Rästikumürk on hemotoksiin, mis mõjutab peamiselt vereringeorganeid ja vere hüübimist. Mürgist on leitud üle 20 farmakoloogiliselt aktiivse aine - kudesid lõhkuvaid ensüüme, valke, peptiide jms.
see soomlaste kyypakkaus on väga eksitav ja Soomes arstid seda kindlasti ei soovita! Haritud apteekrid ka mitte! Tegu on hüdrokortisooniga, hormoonpreparaadiga, mil puudub rästikumürgi koostisosadele igasugune mõju! Küll aga leevendab see putukamürgi toimet. Meie rästikud on enamasti suhteliselt süütu mürgiga ja täiskasvanud inimene saab sellest enamasti jagu ilma erilise arstiabita. Lastega ja allergikutega on teine asi. Samas putukamürgi allergiad on meilgi surmavamad.
neid rästikuid ämm ja kiidab , et paremad kui angerjad, siiani aastas pole veel üle kümne õnnestunud süüa ning pole kunagi koroonasse jäänud ega grippi ka
miks siis mürki välja imeda ei tohi? vanasti imeti alati mürk välja ja seoti rätik ümber jala ja heinategu käis edasi. nüüd tuleb välja et parem ongi kui mürk sisse jääb, saab arstidele tööd?
Kudagi keskaegsed on need õde Signe soovitused.
Soomes on igas apteegis "kyypakkaus" müügil - 7 euri tahavad. Kõvemad mehed lonksavad selle koos punnsuutäie veega alla ja korjavad mustikaid edasi nagu poleks midagi juhtunudki. .
KOMMENTAARID (37)