Keha

Leetritesse haigestus veel neli vaktsineerimata inimest (33)

Toimetas Hindrek Pärg, 21. juuni 2019, 17:59
Pilt on illustratiivneFoto: Vida Press
Käesoleval nädalal nakatus leetritesse veel neli vaktsineerimata inimest. Kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 25 inimest, terviseamet soovitab lapsevanematel veenduda nii oma laste kui enda vaktsineerituses.

Leetritesse haigestusid välisreisil nakatunud koolieelikust poiss, tööl välismaalastega kokku puutunud täiskasvanud naisterahvas ning eelmisel nädalal leetritesse haigestunud lapse ema koos kolmeaastase tütrega. 

Samal teemal

Sel aastal on leetrid kõige enam levinud Tallinnas, kus on kokku registreeritud 17 juhtu. Harjumaal on nakatunud leetritesse neli ning nii Pärnus kui Tartus kaks inimest. Kahekümne viiest haigestunust neli olid lapsed ning üks lapseootel naisterahvas.

Terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpiku sõnul näitab hüppeline leetritesse haigestumine seda, et maailma terviseorganisatsiooni seatud 95-protsendilise vaktsineerituse lävendi täitmine on hädavajalik. „Puhangute vältimiseks on oluline, et kõik, kellel puuduvad tervislikud välistused, oleksid leetrite ja muude nakkushaiguste vastu vaktsineeritud,“ ütles Öpik, kelle sõnul kaitsevad vaktsineeritud lapsed ja täiskasvanud nakkushaiguste eest lisaks endale ka ühiskonna immuunpuudulikkusega liikmeid. „Need on need inimesed, kes end ise kaitsta ei saa. Mida rohkem on nende ümber vaktsineeritud inimesi, seda kindlamalt võivad nad ka end tunda.“

Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida, mis omakorda on suurendanud riikide huvi MMR-vaktsiini vastu. Kuigi aeg-ajalt võib ka Eestis täiskasvanutele mõeldud MMR-vaktsiini puudu jääda, tegeleb riik pidevalt vaktsiini otsimise ja vaktsiinivarude täiendamisega. Laste ja leetrihaigega kokkupuutunute jaoks on vaktsiin ka praegu olemas. Leetrite vastu vaktsineerida soovivatel inimestel soovitame võtta ühendust oma perearstiga, kes soovi kohaselt vajaliku koguse vaktsiini saab ette tellida. Leetrite antikehasid organismis saab määrata tasulises laboris. Lisaks on võimalik vaktsineerida ka vaktsineerimiskabinetis.

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Rasedal on leetritesse haigestumisel immuunpuudulikkuse tõttu kõrgendatud risk raskekujulise haigusvormi tekkimiseks. Leetrid võivad lapseootel naisel põhjustada iseeneslikku aborti, loote enneaegset sündi või alakaalu

Maailma terviseorganisatsiooni  ehk WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri.