OHVER TUNNEB END SÜÜDI. Naistearst: vaid alla viie protsendi seksuaalvägivalla ohvritest otsib abi (5)

 „Inimene ei pea oma murega nädalaid ja aastaid üksi olema – on olemas spetsiaalse ettevalmistusega inimesed, kes oskavad vägivallaohvrit tundlikult kohelda,“ rõhutab Kai Part, Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse naistearst, üks kriisiabikeskuste loojatest.

Eestis on neli seksuaalvägivalla kriisiabikeskust, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel.  „Seksuaalvägivalla kriisiabi saab ainult nendest neljast keskusest. Oluline on teada, et sellised kohad on olemas– spetsiifilist abi saab just sealt,“ toonitab Part.

„Seksuaalvägivald on üks kõige varjatumaid vägivalla liike, kuna sellega on seotud süü- ja häbitunne ning toimepanijateks on sageli tuttavad või lausa lähedased inimesed,“ ütleb Keete Janter sotsiaalkindlustusametist. „Sellistel juhtudel on seksuaalvägivalla toimumist endalgi raske aktsepteerida, inimene on segaduses ja hirmul.“

Kriisiabikeskustes saavad abi kõik seksuaalse rünnaku üle elanud inimesed sõltumata soost ja vanusest, julgustab Janter abi otsima.

 Kriisiabikeskustes selgitatakse välja, mida ohver vajab. Võetakse analüüsid suguhaiguste ja HIVi suhtes, vajadusel kirjeldatakse vigastusi – kuigi neid ei pruugi alati olla, kogutakse tõendusmaterjali, mille alusel saab politsei kurjategija kindlaks teha.

 Vajadusel antakse naisele SOS-pillid ja alustatakse HIVi ennetavat ravi. „Psühholoogilist abi pakutakse kohe või ka hiljem ja naistearst kutsub enda vastuvõtule veel mitu korda, et tagantjärgi testida suguhaiguste ja HIVi suhtes. Jälgitakse inimese toibumisprotsessi vägivallakuriteost,“ kirjeldab naistearst Kai Part.

Ööpäev ringi avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad:

Lääne-Tallinna Keskhaiglas (Sõle 23)

Tartu Ülikooli Kliinikumis (L.Puusepa 8)

Pärnu Haiglas (Ristiku 1)

Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaiglas (Ilmajaama 12).

Rohkem infot leiab: palun abi.ee/seksuaalvagivald. 

 2018. aastal pöördus Tartu Ülikooli kliinikumi 33 seksuaalvägivalla üle elanud inimest, kellest 36% olid alaealised. Eesti neljast keskusest otsis abi kokku 92 inimest. Tänavu on näha abiotsijate arvu kasvu.