Keha

VÄHIRAVIFOND HOIATAB PETTUSTE EEST: kui keegi küsib Facebookis annetusi, siis püüdke aru saada, milleks on raha tarvis 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. juuli 2019, 12:49
Kui keegi küsib Facebookis endale annetusi, ärge keskenduge emotsioonile, vaid püüdke aru saada, milleks täpselt raha on tarvis, soovitab vähiravifond. Foto: Julia Bogacheva
Kuidas käituda, kui näed Facebookis abipalvet raha kogumiseks? Vähiravifond „Kingitud Elu" kirjeldab sotsiaalmeedias üht viimaste nädalate kirgi kütnud juhtumit, mis on kui õpikunäide sellest, kuidas asju ei tohiks ajada.

19.juunil postitati Facebooki üleskutse, kus paluti abi 25-aastase naise (Maarja T.) vähiravi toetuseks. Lakoonilises postituses, mis on tänaseks Facebookist kustutatud, väideti et Maarja on võidelnud vähiga kolm aastat (diagnoos: emakaarteri vähk, kõhuarteri vähk) ning vajab 800 eurot “keemiaravi eelravi” tarvis, mida tal töövõimetuspensionärina pole kusagilt endal võtta.  Lisati, et ilma selle ravita olla noorel naisel elulootust kõigest pooleks aastaks. Postituse all oli Maarja isiklik pangakonto number. 
Emotsionaalne üleskutse levis ja jõudis ka meieni. Inimesed küsisid, kas vähiravifond saaks toetada – selliste juhtumite tarvis me ju olemegi loodud.

Kirjutasime oma Facebooki lehel samal õhtul, et kui tegu on tõenduspõhise (mitte alternatiivse) ja näidustatud (mitte eksperimentaalse) raviga, siis saame loomulikult aidata.

Samal teemal

Siis hakkasid juhtuma imelikud asjad.

Kõigepealt avaldas Maarja sõbranna heameelt, et Maarja abipalvet märgati ning ütles, et nad ei tulnud ise selle pealegi, et vähiravifond võiks ka nn tavainimesi aidata (kuigi fond ei ole kunagi vahet teinud tava- ja mingit muud laadi inimestel - aitame kõiki). 

Seejärel kirjutas Maarja, et kogub paberid kokku ja pöördub fondi poole.  Järgmisena juhtis üks onkoloog meie tähelepanu, et emakaarteri vähki ja kõhuarteri vähki ei ole olemas. Samuti ei eksisteeri mingit “eelravi”. Isegi kui mingit ravi selliselt nimetada, ei ole see patsiendile tasuline. 
Nüüd teatas Maarja fondile, et sai vajaliku raha oma pereliikmete abil kokku ja fondi abi ei vaja.

Pikapeale hakkasid inimesed postituse all oma kahtlusi avaldama, varsti kõlas kommentaarides ka sõna “pettus”. Info Maarja tervise ja abivajaduste kohta muutus äärmiselt segaseks ja vasturääkivaks. Diskussioon kulmineerus eile milleski, mida Maarja nimetas räigeks laimuks tema aadressil. Hing sai kõigil täis. Räägiti politsei sekkumisest. 

Algne abipalve võeti Maarja sõbranna poolt Facebookist maha. Ka meie eemaldasime kirgi kütva postituse oma lehelt, aga ainult selleks, et teha juhtumist oluline õppetund, kus võime teha järgmised järeldused:

1. Maarjale koguti emotsionaalse postitusega isiklikule kontole raha küsitava ja segase vajaduse tarvis. Mitte keegi peale Maarja enda ei tea, kui paljud inimesed talle raha kandsid – vajaduseks, mida lõpuks ei olnudki. 
Maarja haigusest ja ravivajadusest ei tekkinud mitte mingit adekvaatset pilti. Me ei tea, kui siiras see oli. Me ei saa öelda, et tegu oli pettusega.

2. Kui keegi küsib Facebookis endale annetusi, ärge keskenduge emotsioonile, vaid püüdke aru saada, milleks täpselt raha on tarvis. 

3. Loomulikult ei pea kõik vähihaiged pöörduma ravi rahastamiseks fondi poole – mingit sundi pole, fond on lihtsalt üks võimalus. 

Aga kui abivajaja hoidub fondi poole pöördumast, võib see viidata sellele, et tema soovitud ravi on alternatiivne, eksperimentaalne (mõlemal juhul küsitava kasuteguriga), tegelikult haigekassa poolt rahastatud või on äärmuslikumate juhtumite puhul tegu otsese pettusega. 

(PS Me ei väida, et alternatiivne ja eksperimentaalne ravi on halb. Mõnel juhul on haigel inimesel selg nii vastu seina, et muid võimalusi enam polegi).

4. Fondi raamatupidamise korrektsust ja seaduspärasust kontrollib meie raamatupidaja (EY), igal aastal vaatab üksipulgi meie rahaliigutamised üle audiitor (Deloitte). Kellegi abivajaja isiklikule kontole tehtud annetusi, nende hulka ja kasutamist ei kontrolli keegi. 

Mõned inimesed eelistavad aidata abivajajaid niiöelda otse: ilma fondide vahenduseta. Tuleb aga mõista, et sageli kaasnevad sellega suuremad riskid. 

Vähiravifondis me verifitseerime läbi oma “sõela” ära tõesed ja põhjendatud ravivajadused. 2018.aastal kulus 2,5 protsenti kõikidest fondi annetustest fondi ülalpidamiseks ning 97,5 protsenti annetustest kulus raviarvete tasumiseks. See 2,5 protsenti oligi sisuliselt ravivajaduste "verifitseerimise tasu”, et anda annetajale kindlus: sinu raha läheb õigesse kohta.