Keha

TÕDE VÕI VALE? Kas suhkur võib panna tõesti vähi vohama? (18)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 22. jaanuar 2020, 05:00
Magusasöömisega peab piiri pidama. Foto: Vida Press
Oled ehk kuulnud väiteid, et suhkur tekitab vähki või paneb selle kiiremini kasvama? Teatud mõttes peab see isegi paika, kirjutab WebMD.

Iga keharakk kasutab energia tootmiseks suhkrut (glükoosi), kuid vähirakud kasutavad seda umbes 200 korda rohkem kui normaalsed rakud.  Nad vajavad tohutut hulka suhkrut, et kasvada.

Rakud saavad suhkrut sellest, mida sa sööd. Ja suhkrut ei sisalda ainult suur šokolaad või magustoit. Suhkrut on ka puuviljades (fruktoos), juurviljades (glükoos), piimatoodetes (laktoos), ka leivas, pastas ja riisis.

Mis siis juhtub, kui nendest toitudest loobuda? Kas see võib aeglustada vähki või vältida selle teket?

Seni pole palju tõestust, et suhkru- või süsivesikutevaene menüü vähendaks vähiriski. Erandiks peetakse söögitoruvähki, mille kohta väidab hiljutine uuring, et suhkur ja magustatud joogid võivad selle riski tõsta 70% või enamgi.

Foto: Pexels

Kurja juur on ülekaal?

Paljud eksperdid näiteks Ameerika vähiühingust ja rahvuslikust vähiinstituudist ei arva, et suhkur põhjustab vähki. Nad väidavad, et tõeline probleem on hoopis ülekaal.

Arvatakse, et ülekaal või rasvumine tõstab vähemalt 13 vähiliigi riski, mille hulgas on ka rinna-, maksa-  ja  jämesoolevähk.

Foto: Pexels

Aga samas on teadlasi, kes siiski väidavad, et suhkur võib käivitada vähi: et haigus võib saada alguse kõrgest insuliinitasemest, hormoonist, mis reguleerib glükoosi taset veres. Näiteks New Yorgi vähiuurija Lewis Cantley väidab, et tema uuringu järgi on tõenäoline, et kõrge insuliinitase võib käivitada vähi. Aga mis tõstab insuliinitaseme kõrgeks – see on suhkur.

Cantley ise suhkrut ei söö, sest tema arvates on vähil ja suhkrul selge seos. 

Foto: Pexels

Mida siis süüa?

Aga isegi kui sa ei usu, et suhkrul ja vähil võib olla seos, on ikkagi hea mõte süüa vähem suhkrut. Eriti tasub vältida sööke ja jooke, kuhu on lisatud suhkruid, näiteks magusad karastusjoogid, spordijoogid, kommid, koogid, jäätis, magusad hommikusöögihelbed jm.

Aga puuviljad? Need ju sisaldavad palju fruktoosi. Puuviljad peaksid siiski kuuluma toidulauale, kuid rohkem peaks sööma siiski juurvilju. Kui päevas soovitatakse süüa viis portsjonit puu- ja juurvilju, siis kolm neist võiks olla juurviljad.

Foto: Pexels

Ole ettevaatlik!

Vahel võib olla raske aru saada, kui palju sa üldse sööd suhkrut, sest seda võivad sisaldada toidud, mille peale sa ei eluski ei tule. Palju suhkrut võib olla  suppides, salatikastmetes, jogurtis, ketšupis, hot dogis jm.

Ja vahel pole toitude etiketil üldse märgitud, et see sisaldab suhkrit. Lisatud suhkrul võib olla üle 60 nime, näiteks maltoos, dekstroos, glükoos.

Liiga palju ei tohi süüa-juua ka puuviljanektareid, mett, vahtra- ja agaavisiirupit. 

Need võivad kõlada tervislikult, aga sinu rakkude jaoks on need ikkagi vaid suhkur.

Samal teemal

27. juuli 2020, 05:00
ANNA MAKSALE AEGA PUHATA! Need toidud ja ravimtaimed puhastavad maksa loomulikul teel
8. juuli 2020, 05:00
PATOLOOG KÕNELEB: viis asja, mida lahkamine paljastab sinu elustiili kohta
1. detsember 2019, 11:00
VEEL HULLEM KUI SUITSETAMINE: paljude vähkide põhjus on pigem ülekaal
24. oktoober 2019, 06:00
SÕELUURING AITAB VÄHI VARAKULT AVASTADA. Miks nii paljud ei lähe ikka kontrolli, kuigi see võib päästa elu?