Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas kilpnäärme kasvajat peab jupikaupa lõikama ja kuidas elektromagnetlained meid mõjutavad? (16)

Viktor Vassiljev, 27. juuli 2019, 12:17
Foto: Teleleht
Riigikogus hakkavad keskkonnakomisjon ja sotsiaalkomisjon üheskoos arutama, kuidas mõjub elanike tervisele 5G mobiilvõrk. Tore muidugi, et riigikogulased on suured eksperdid nii tervise kui elektromagnetlainete alal.

5G on uue põlvkonna mobiilside, laseb läbi rohkem infomahtu kui senised 4G ja 3G, neid on üle maailma mitmel pool uuritud-puuritud, inimeste tervisele ohtu ei kujuta. 5G on veidi tugevama elektromagnetkiirgusega. Ja elektromagnetlaineid valdav enamus meist kardab.

Samal teemal

Elektromagnetväljad ümbritsevad meid igal pool. Kuigi ei ole nähtavad, tuntavad, pole neil lõhna ega värvi. Nähtavad on muidugi sidemastid, elektrijuhtmed, raadiod ja televiisorid, mikrolaineahjud, trammid ja trollid. Nähtamatu on maa elektromagnetväli, päikese oma ja tegelikult kogu universum on elektromagnetvälju täis.

Oleme siiamaani nende keskel elanud. Isegi suur kole kõrgepingemast, kus juhtmed kuuldavalt undavad, on nendest juhtmetest 100 meetri kaugusel täiesti ohutu.

Aga hirmul on suured silmad. Kui päikese elektromagnetväli muutub, siis väidetavalt ülitundlikel inimestel põhjustab see väidetavalt vererõhu kõikumisi ja südametegevuse häireid. Kusjuures põhjustab ainult siis, kui vastavatest elektromagnetvälja muutustest ajalehes teatatakse. Kui magnetpäevi teada ei ole, siis ei juhtu midagi.

Nojah, kui suuremad ilmamuutused magnetpäevadega kokku langevad, siis muidugi atmosfäärse rõhu kõikumised annavad vererõhuhaigetel tunda. Mitte küll kõigil.

Aga õhtused uudised panevad samuti südame põksuma ja tõstavad rõhku. Raadio keerab kohe kindlasti närvid tuksi, kui naabrite korteris kõvasti mängib.

Aga elektromagnetväljad... Vanad tohtrid teadsid rääkida, et kui aastal 1957 esimene sputnik kosmosesse lasti, ja sellest raadios kõigile teatati, siis juba poole tunni pärast olid esimesed kaebajad arsti juures, kohalikus parteikomitees ja miilitsas – kõik ühe ja sama jutuga: satelliidilt kiiritatakse. Raadiolainetega ja otse pähe.

Nii et midagi pole uut selles vanas ilmas. Veel mõni aasta tagasi oli paanika, et mobiiltelefoni ei tohi rinnataskus kanda ega pead ligi hoida – nüüd on see unustatud. Välja arvatud mõni üksik fooliumimütsi-vend, no neil on omad veendumused, mida ka kangemate rohtudega ära ei võta. Mobiiltelefon on ilmselgelt tervisevaenulik – tekitab stressi, hajutab tähelepanu, ja kõige suurem oht on ninapidi mobiilis liiklusõnnetuses hukka saada.

Aga et tõestada või kummutada mingi füüsikanähtuse mõju tervisele, selleks tuleb läbi viia vähemalt viie aasta pikkused uuringud piisavalt suurte uuritavate rühmadega. Mingi komisjon või komitee, olgu seal kuitahes tähtsad parteininad koos, ei tea sellest mõhkugi. Kuigi otsuse nad teevad, muuseas. Ma võin ennustada, millise. Innovaatilise ja tasakaalustatud arengut toetava. Kuidas siis muidu. Ega sellest 5G võrgust tänasele mobiilikasutajale mingit kasu pole. Tal telefon niigi kiire ja nutikas. Aga kui võrk pakub suuremat andmemahtu, siis tänapäevane tehnika seda töödelda ei suuda.

 Aga asjalik küsimus oli ka vastata:

"Juba kaks korda on mul kilpnäärme kasvajat lõigatud, kaua võib? Miks tehakse seda jupikaupa?"

Kuna kiiritusest ja keemiaravist pole juttu, siis oletame, et tegemist on healoomuliku kasvajaga. Neid võib lõigata, võib mitte – see on kas ilu küsimus, või suurem kasvaja võib ka neelatamisel tunda anda. Aga et kilpnääre ise on eluliselt vajalik, siis loomulikult tehakse operatsioon võimalikult säästev. Seda enam, et ka operatsiooniarm võib jääda nähtavale kohale, järelikult mida väiksem, seda parem. Et kasvaja, olgu või healoomuline, võib uuesti kasvama hakata, sellepärast kutsutaksegi pärast operatsiooni regulaarselt kontrolli. Ja üldse, kõiki operatsioone tehakse võimalikult säästval viisil, võimalikult väikeste kahjudega. Mitte nii, et peavalu vastu giljotiiniga, üks kord ja igaveseks.