Konnasilmade ennetamiseks on oluline hoolitseda iga päev jalgade eest.Foto: Vida Press
Hea nõu
4. august 2020, 07:00

KONNASILMAD TEEVAD VALU? Nii vabaned inetutest nahapaksenditest!

Kuidas konnasilmad jalgadele tekivad ja kuidas neist lahti saada? Kas paksend jalal on konnasilm või hoopis soolatüügas? Proviisor Ave Niidu aitab Südameapteegi blogis selgust luua. 

Konnasilmad on sarvkihipaksendid jalal, mis ulatuvad sügavamale pärisnahka. Konnasilmad võivad asuda kandadel, jalataldadel, kuid kõige sagedamini varvastel.

Kuidas tunda ära konnasilma? Konnasilmad on tavaliselt kollakat värvi, selgepiirilised sügavamal nahakihtides asuvad kõva tuumaga moodustised.

Enamasti on konnasilmad valulikud, sest tuum surub naha alumistele kihtidel asuvatele närvilõpmetele või isegi luuümbrisele.

Foto: Pexels

Konnasilmasid on eri liiki

Konnasilmasid on mitu liiki, millest kõige levinumad on:

  • kõva konnasilm – ümmarguse kujuga sarvkihi paksend;
  • pehme konnasilm – selgepiiriline sarvkihipaksend, mis asub varba vahel;
  • juurega konnasilm – paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahka ja tekitab valu

Miks konnasilmad tekivad?

Konnasilmad tekivad pikaajalisest survest või hõõrdumisest jalale. Naharakud hakkavad tootma  intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta ja selle tulemusena moodustuvad nahapaksendid – konnasilmad.

Konnasilma teket soodustavad:

  • ebasobivad jalanõud,
  • jalgade liigne higistamine,
  • jalapöia muutused, näiteks lampjalgsus.

Konnasilma eristamine soolatüükast

Soolatüügas meenutab olemuselt lillkapsast ja selle peal nahajoonis katkeb, konnasilmal on nahajoonis nähtav.

Konnasilma keskelt tungib sügavamale jätkemoodustis ehk konnasilma südamik.

Kuidas ravida konnasilmasid?

Konnasilma ravis on üks olulisemaid momente surve vähendamine kahjustatud piirkonnale. Kui konnasilmad on põhjustatud pöia kuju muutustest (lampjalgsusest), siis saab abi tallatugedest, samuti on oluline kanda sobivaid jalatseid.

Varvastel asuvate konnasilmade survet aitavad vähendada spetsiaalsed kaitseplaastrid, mis vähendavad survet ja hõõrdumist.

Apteegis on saadaval salitsüülhapet sisaldavad konnasilmaplaastrid, salitsüülhapet ja kollodiumi sisaldavad konnasilmatilgad ja salitsüülhapet sisaldav salv. Plaastrid, tilgad ja salv on olemuselt söövitava toimega.

Foto: Pexels

Oluline on naha paksuse vähendamine pimsskivi, jalaraspli või kannariiviga. Seda on kõige parem teha pärast jalgade vannitamist ja leotamist.

Nahapaksendite eemaldamisel ei tohi kasutada teravaid esemeid: nuga, kääre, žiletti, sest need võivad vigastada nahka ja tekitada põletikulisi protsesse!

Konnasilmasid eemaldatakse ka vedela lämmastikuga ehk krüoteraapiaga. See ravimeetod ei pruugi sobida väikelastele, diabeetikutele ja inimestele, kellel on verevarustuse häired. Meetod võib põhjustada ebamugavustunnet, ville ja vahel olla ka valulik, samas on see tõhus ja toimiv ravimeetod. Kirurgiliselt konnasilmasid ei eemaldata.

Foto: Pexels

Kas konnasilmadega tuleks minna arsti juurde? Arsti poole tuleb pöörduda siis, kui on tekkinud põletikuline mädakolle.

Konnasilmade ennetamiseks on oluline kanda sobivaid jalatseid, vältida jalgade higistamist, mitte kanda hõõruvaid sokke ja mis kõige tähtsam – hoolitseda iga päev jalgade eest.