Rahustav toime pole teaduslikult tõestatud, kuid traditsiooniliselt juuakse münditeed ka õhtuti rahustava teena.Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 25. juuli 2021 13:00
Piparmünt on väga tuntud ravimtaim, mida kasvatatakse koduaedades. Looduslikult kasvab vesimünt jõekallastel ja põldmünti leiame umbrohuna kartulimaalt ja liivastelt peenramaadelt. Kõige tugevama toimega on tumepunaka varrega piparmünt.

Piparmünt sisaldab eeterlikku õli (mentool 0,5–4%) ja flavonoide.

Piparmündist valmistatud tee:

  • värskendab hingeõhku,

  • soodustab seedimist ja sapieritust,

  • lõõgastab maksa- ja sapiteedes valu ja spasme,

  • vähendab gaaside teket ja valu seedekulglas,

  • laiendab kopsu-, aju- ja südame veresooni,

  • leevendab kergemaid südamevaevusi,

  • võib ravida ka hingamisteede vaevusi ja ka nakkuslikke (Chlamydia pneumoniae) hingamisteede vaevusi ja kopsupõletikku.

  • Rahustav toime pole teaduslikult tõestatud, kuid traditsiooniliselt juuakse münditeed ka õhtuti rahustava teena.

  • Kasutatakse ka paljudes teesegudes maitse parandamiseks.

  • Piparmündi eeterlikku õli kasutatakse hambaravis, suuvärskendajates, nohu korral.

Korjamine

Korjatakse enne õitsemist, kuivatatakse 30–40 °C juures. Lehed eemaldatakse vartest rabistades või hõõrudes läbi 2 cm sõela. Säilitada tuleb õhukindlas nõus, et eeterlik õli säiliks.

Foto: Pexels

Tee valmistamine

Võta 1 spl peenestatud lehti ja vala üle kuuma veega. Lase kaane all 5–10 min tõmmata. Seedevaevuste korral joo 20–30 min enne sööki. Päevane annus 3–6 g droogi.

Piparmünt köögis

Köögis kasutatakse piparmünti magustoitude kaunistamiseks, maitsesiirupite valmistamiseks, mahlade ja mooside maitsestamiseks, liköörides, lambapraele lisamiseks jm.

Foto: Aldo Luud

Ohud

Kanget piparmünti ei tohiks kasutada alla kolmeaastased lapsed, sh ka mentooliga komme ja salve ei tohiks väikelastel kasutada. Kasutada ei tohi ka ägeda maksapõletiku, sapikivide, kõrvetiste ja refluksi korral.

Allikas: Karin Luke, "Eesti väike ravimtaimeraamat".