Keha

PANE KELL TERVISE HEAKS TÖÖLE! Mis aitab rohkem liikuda, kaalust alla võtta või sportida?  

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. august 2019, 14:00
Kui on tõsine soov eesmärgipäraselt sporti teha ja treeninguid jälgida, on ainus õige lahendus spordikell.Foto: Vida Press
Klassikalise käekella asemel näeb terviseteadlike inimeste randmel nutikaid elektroonilisi seadmeid, mis aitavad kas rohkem liikuda, kaalualandamist toetada või sporditegemist ja und analüüsida. Aga missugune kell on parim?

Hansaposti nutiekspert Martin Talu nõu, kuidas valida enda elustiiliga sobituv ja eesmärke toetav kell.

Üldiselt jagunevad tänapäevased elektroonilised kellad kolme kategooriasse: aktiivsusmonitorid, nutikellad ja spordikellad. Neil on küll palju kattuvusi, aga kõikidel on omad eripärad ja põhjused, miks just üks või teine seade kellelegi sobib.

Kui seadme soetamise mõte on juba pähe kerkinud, ei tasu uisapäisa esimest sooduspakkumises kella osta, vaid mõelda alustuseks läbi, milliseid eesmärke peaks seade aitama saavutada. On suur vahe, kas soovid lihtsalt rohkem liikuda ja tervise kohta enamat teada või tahad hakata suurejooneliselt triatloniks treenima.

Samal teemal

Algajale aktiivsusmonitor

Päris algajal võimaldab liikumisel silma peal hoida aktiivsusmonitor. Üldiselt on see kolmest variandist kõige soodsam, aga sisaldab endas nii kella kui sammulugejat, näitab kulutatud kaloreid ja paljud seadmed ka pulssi. Mõned monitorid hoiavad silma peal unekvaliteedil.

Kuigi sammude arvu loevad ka nutitelefonid, on aktiivsusmonitor oluliselt täpsem ja annab suuniseid, kuidas liikumist ja und parandada. Enamik neist on motiveeriva iseloomuga ja utsitavad kontoritöötajat toolilt tõusma, liikuma ja vett jooma, teised suudavad ise ka tuvastada, millal tegevust vahetad – näiteks saavad aru, millal sörgid metsas, millal sõidad rattaga ja millal rassid jõusaalis.

Neile, kellele aktiivsusmonitor tundub välimuselt liiga sportlik, on mõeldud hübriidkellad, mis näevad välja nagu tavalised kellad, kuid sisaldavad samuti sammulugejat ja unemonitori. Hübriidkellade välimus on enamasti elegantsem ja  funktsioonide vähesuse tõttu peab aku kauem vastu.

Foto: Pexels

Nutikell pigem tehnohuvilisele kui tõsisele sportlasele

Enamasti on nutikell aktiivsusmonitorist stiilsema välimusega ning sobib igasuguse riietusega, ka ülikonna ja kostüümiga. Seade on pidevalt ühenduses telefoniga. Kallimate nutikelladega on võimalik telefoni asemel kõnesid vastu võtta ning osad kellad on ise SIM-kaardi valmidusega ega vaja üldse telefoni kõrvale.

Igale alale oma spordikell

Kui on tõsine soov eesmärgipäraselt sporti teha ja treeninguid jälgida, on ainus õige lahendus spordikell. Spordikellal on kõik aktiivsusmonitori funktsioonid, aga lisatud on erinevad lugejad ja andurid, mida sportimiseks vaja läheb.

Spordikella puhul tasub jälgida, kas sellele on sisse ehitatud GPS seade või kasutab kell telefoni GPSi. Viimane variant koormab telefoni akut ja eeldab, et sportides on telefon kaasas. Üldjuhul on kella sisseehitatud GPS-seade täpsem ja võimaldab sportlastel kilomeetrite arvu ja teekonda selgemalt jälgida ja hiljem analüüsida.

Spordikell valitakse tavaliselt vastavalt spordialale või –aladele, mida harrastatakse. Näiteks ujuja võiks leida ujumiseks mõeldud kella, mis on veekindel ning mõõdab ujutud otsi ja tõmbeid. Ujumiskellad toimivad sama hästi ka jooksmise ja rattasõidu jaoks, aga mõistagi tuleb arvestada sel juhul kallima hinnaga kui seadme puhul, mis pelgalt samme loeb. Üldiselt on spordikellad pühendunud treeningute ja tervise detailsele analüüsile ehk sporti tõsiselt võtvale inimesele. Kui nädalas tehakse paar sörkjooksu või rattaringi ja kusagil võistlemas ei käida, pole spordikella vaja.

Mis võiks saada valikul otsustavaks?

Osadele inimestele meeldib, et nende käel oleval seadmel on hästi palju funktsioone. Kui rahakott seda toetab, võib soetada endale mistahes meeldiva kella. Enamasti tikutakse aga valima toode, mis on kas liiga piiratud võimalustega ega aita eesmärke saavutada või siis vastupidi seade, mille eest makstakse hingehinda, aga vähemalt pooled funktsioonid ei leia iial rakendust. Kuldne kesktee oleks oma eesmärgid kaardistada, sellest lähtuvalt oodatavad funktsioonid loetelusse panna ning veebipoes kontrollida, millised seadmed üldse valikusse jäävad. Seejärel tuleb kõrvutada valikut oma eelarvega. Juhul kui ükski vajalike funktsioonidega seade rahakoti sisuga ei korreleeru, võiks pigem raha juurde koguda kui osta suvaline seade, millest hiljem kasu pole.

Kui on juba soov tõsisemalt sportida ja tulemusi parandada, tasub mõelda spordikellale või nutikellale. Kui nutikellade hinnad algavad 50 euro juurest, siis spordikellade omad 250 euro kandist. Reeglina on kallimal seadmel rohkem funktsioone, aga hinda kergitab ka tuntum bränd ja kvaliteetsemad materjalid. Kui välimus pole tähtis, võib saada rohkemate võimalustega kella soodsamalt ja küsimus pole ainult edevas olemuses, näiteks sama seadme musta värvi versioon on tavaliselt soodsam kui valge.

Kui otsus on juba tehtud ja kell soetatud, tuleb sellest maksimumi võtta. Kellad jäädvustavad suurel hulgal infot, mille analüüsiks tuleks valida endale sobiv telefoniäpp või arvutiprogramm. Nii saab joonistada une- ja liikumisgraafikuid, hoida silma peal toitumisel, jälgida pulsi kõikumisi ja kehtestada endale ohutuid piire, teha trenni tõhusamalt ja tervislikumalt ning vastavalt ootustele kas langetada kaalu või kasvatada lihasmassi.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee