Keha

EI SAA KUIDAGI SALEDAMAKS? Jäta dieedid ja keskendu hoopis neile kolmele asjale! (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. august 2019, 14:03
Dieetidele järgneb sageli pettumus, et elu ei muutunudki paremaks.Foto: Vida Press
Kui tahad saada saledaks, söö vähem rasvast ja maiustusi – nii on meid alati õpetatud. Kuid kaalu alandamist mõjutab väga paljuski ka inimese psüühika. 

Homme võtan ennast kätte! Söön toitu, kust saan vähem kaloreid. Hakkan rohkem liikuma, et energiat kulutada. Tulemus sõltub puhtast matemaatikast: saan saledaks, sest söön vähem kui kulutan. Käkitegu!

Üldiselt on kaalust allavõtmisest mõeldud just nii, kinnitab ka kehakaaluteemadele ja söömishäiretele keskendunud psühholoog ja psühhoterapeut Susanna Anglé.

Paljud on pidanud aastakümneid dieete, kuid kilod on kogu aeg tagasi tulnud, kui inimene naaseb vana elustiili juurde. Jo-jo häirib ainevahetust ja lisab hoopis soodumust juurde võtta. Seetõttu on enne järjekordset saleduskuuri ülekaalu aina rohkem.

Viimasel ajal on teadlased pannud tähele seda, mida dieedipidajad näevad iga päev peeglist: saleduskuurid teevad paksuks. Püsiv kaalulangetus õnnestub aga paremini, kui tunda kaalulangetuse psühholoogilist poolt.

Mõtted klorda!

Samal teemal

Dieete on raske pidada, sest inimesel on mitmeid füüsilisi ja vaimseid mehhanisme, mis hakkavad kaalulangetamisele vastu või rikuvad dieedi tulemused.  Inimeste üks põhiomadusi on mõelda must-valgelt.

 Psühhoterapeudi arvates nähakse asju sageli kas õige või valena, hea või pahana. Ka kaalulangetamist alustatakse sageli nii: tahetakse palju asju korraga ja kiiresti ning kehtestataks endale palju keelde.

Nn dieedimõtlemise juurde kuulub, et süüakse nii, nagu keegi väljastpoolt soovitab. Paljud just seda tahavadki: täpseid juhiseid ja nimekirju, mida võib süüa, mida mitte. Aga kui tõused lõunalauast tühja kõhuga, võib ärgata tugev enesekehtestamistarve. Keegi ei tule mulle ütlema, mida ma saan süüa või ei!

Nälg on nii võimas jõud, et see võidab ratsionaalsuse. Mida tugevamalt üritad söömist piirata, seda tugevamalt võib tekkida ebaõigluse ja ärakasutamise tunne. See viib üldiselt tagasilanguse ja isegi õgimiseni.

Kaalu ei saa sundida, et see jõuaks teatud näiduni ja püsiks seal. Eriti raske on siis, kui dieet lõpeb. Kuna enne on olnud nii palju piiranguid, tahaks ju nautida kõike head ja paremat!

Susanna Anglé soovitab tegutseda vastupidi: õpi kõigepealt kaalu kontrolli all hoidma ja alles siis hakka alla võtma.See tähendab, et kõigepealt tuleb panna elustiiliga kehakaalu kerkimine peatuma.

Kui sööd, kuidas juhtub, ja ei liigu, siis pole mõtte kaloreid lugeda. Selle asemel tuleb muuta menüü tervislikumaks, süüa korrapäraselt ja liikuda palju. Nende muudatuste kõrvaltoimena ka salened.

Foto: Pexels

Emotsionaalne söömine

Psühholoogilised tegurid mõjutavad palju, kuidas me sööme ja liigume ning missugused on meie argirutiinid. Ka stress ja uni mõjutavad kehakaalu.

Viimastel aastatel on uuritud näiteks seda, kuidas stressihormoon mõjutab näljatunnet, ainevahetust ja  rasva kogunemist kehasse. On märgatud, et unepuudusega tuntakse rohkem nälga ja magusisu ning paljud üritavad leevendada stressi söömisega.

Emotsionaalne söömine on paljudele harjumus: paha tujuga ostame saiakesi või võtame külmkapist jäätist. Hea tujuga aga sööme neid preemiaks.

Tunded mõjutavad inimestel söögiisu erinevalt, kuid mõnel viib kurbus või pettumus tõsta söögiisu. Maiustamist kasutataks paljuski nagu ravimit.

Foto: Pexels

Salenemisele järgneb pettumus

Ka õnnestunud saleduskuuri tulemused võivad vahel olla üllatavad: kilod läksid, aga peamin tunne on pettumus. Mõtlesid, et nüüd leiad kaaslase, vahetad tööd või julged koosolekul suu lahti teha, aga midagi ei juhtunudki.

Julguse puudust või muid probleeme on kerge ajada ülekaalu süüks. Kaalust allavõtule võib järgneda pettumus, et elu ei muutunudki: ensesetunne ei paranenud ja õnn ei saabunudki.

Saleduskuurid põhinevad keeldudel ja käskudel. Tee selliseid muutusi, mida suudad hoida elu lõpuni.

Heas saleduskuuri ajal mõeldakse, mida lisada oma ellu. Kuidas süüa paremini, kuidas saan enda eest paremini hoolitseda. Menüüsse tuleks lisada köögivilju ja juua rohkem vett. Tasub süüa sagedamini,  mitmekülgsemalt ja korrapäraselt.

Korrapärasus ei tähenda, et kõik inimesed peavad sööma üle kolme tunni ja viis einet päevas. Kuid väga oluline on söömise rütm  ja et oleksid selged söögikorrad. Muidu saadab sind pidev näksimishimu.

Foto: Pexels

Soov saada saledamaks on hea, kuid Susanna Anglé soovitab mõelda ka muudele vajadustele, mis on salenemissoovi taga ,ning esitada endale mõned küsimused

Mida ma teeksin, kui oleksin saledam? Vastus võib olla näiteks, et läheksin laulukoori, käiksin ujumas, läheksin rannapuhkusele, otsiksin uue töökoha, elaksin, nagu mulle meeldib.

Järgmisena küsi endalt, kas võiksid kõike seda teha ka juba praegu. Võib -olla on rõõmustav märgata, et kehakaal polegi tõeline takistus.

Foto: Pexels

See tähendab, et pole vaja oodata unistuste kehalaalu saavutamist, et hakata elama nii, nagu sulle meelduib.

Salenemine ei saa olla eemärk omaette, vaid pigem tervisliku eluviis  kaasaanne. Siis on ka tulemused püsivamad.

Allikas: Me Naiset

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee