Kuna suitsiidid on teema, millest väga ei taheta rääkida, leiavad suitsiidi teinud või suitsiidi riskigruppi kuuluva inimese lähedased end tihti üksikutena ja teadmatuses, kust saada abi. Lisaks levib ühiskonnas endiselt arvamus, et enesetapp on midagi, millest ei ole sobilik rääkida.
Peaasi.ee kutsub suitsiidiohvreid üles kirjutama kuni ühe A4 pikkuse loo väljakutsetest, tunnetest ja mõtetest, mis kaasnevad lähedase suitsiidiga.
“Väga palju on valehäbi,” tõdeb Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Tihtipeale ei julgeta ka lähikonnas rääkida sellest, et lähedase surma põhjustas enesetapp. “Veel vähem julgetakse rääkida tunnetest, mis suitsiidiga kaasnevad – enesesüüdistused, hirm, teadmatus, abitus,” lisas Oidermaa.
Et anda lähedastele võimalus rääkida ja seeläbi oma hääl kuuldavaks teha, kogub Peaasi.ee lugusid just nendelt, kes peavad pärast lähedase suitsiidi või suitsiidikatset nende tunnetega elama ja toime tulema.
“Väga oodatud on need lood, kus kirjeldatakse kogemusi ja väljakutseid, millega inimene ise peab pärast lähedase suitsiidi või suitsiidikatset hakkama saama. Samuti võiksid lähedased kirja panna, millist tuge oleks neil raskel ajal vaja läinud. Oleme lugude eest juba ette väga tänulikud. Mõistame, et nende kirjapanek ei pruugi olla kerge ettevõtmine ja nõuab suurt julgust, kuid ainult probleemist rääkides on võimalik leida lahendusi ja juhtida tähelepanu suitsiidiennetuse ja tagajärgedega tegelemise vajadusele Eestis,” sõnas Oidermaa.
Valik kogutud lugudest avalikustatakse 10. septembril Eesti suuremate linnade avalikus ruumis, lisaks meedias ja sotsiaalmeedias. Aktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, et suitsiidiohvritele pakutav abi on Eestis puudulik. Samuti on ettevõtmise eesmärk näidata, et teema puudutab tegelikult palju rohkem inimesi, kui esmapilgul tundub.
Lugusid oodatakse läbi vastava vormi kuni 18. augustini 2019. Kirja saatjad jäävad soovi korral avalikkusele anonüümseks, kuid saates oma kirja annab inimene nõusoleku oma mõtete toimetamiseks ja avalikustamiseks nii avalikus ruumis kui ka meedias ja sotsiaalmeedias.
Küsimuste korral tuleb pöörduda Peaasi.ee poole: [email protected]
Suitsiidiennetuspäeva tegevusi rahastavad Anname Au! ja Eesti Haigekassa.
- Rahvusvahelise Suitsiidiennetuse Liidu andmetel sooritab igal aastal enesetapu enam kui 800 000 inimest üle maailma. See tähendab, et iga 40 sekundi tagant võtab keegi endalt elu.
- Eestis kaotab läbi suitsiidi elu ligi 200 inimest, mis on kordades rohkem, kui sureb inimesi uppumise, tulekahjude või liiklusõnnetuste tõttu.
- 2018. aastal oli tulesurmasid 50, uppunuid 39, liikluses hukkus kokku 83 inimest. Suitsiidiga kaotas elu 196 inimest.
- Üks suitsiid võib sügavalt mõjutada kuni 60 inimest, selle tõttu muutub igal aastal suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavamaks kuni 12 000 Eesti inimest.
- Eestis puudub riiklik suitsiidiennetuse strateegia, samuti ei ole Eestis suitsiidikatse ega suitsiidijuhtumi järgse sekkumise ravijuhist.
Kuhu pöörduda suitsiidiohu korral?
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 (E-N 15-19, R 15-18)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (iga päev 19-23)
Lasteabi: 11 6111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti 10-18)
Ohvriabi 11 6006 (24 h)
___
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2650 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
___
Kiirabi: 112 (24h)
Kommentaarid (0)