Uudised

Mis imeasi on pH-toitumine? (2)

Naisteleht.ee, 13. august 2019, 20:59
Foto: pexels
pH-tasakaal seostub enamikul meist ähmaselt seepide ja pesuvahenditega. Kui hakatakse rääkima pH-toitumisest, läheb asi eriti keeruliseks. Millega siis tegu?

pH-toitumise puhul ei saa rääkida lühiajalisest dieedist, vaid see on elustiil. Et kõik need pH-d, alused ja happed raketiteadusena ei tunduks, tuleb esmalt selgeks teha põhitõed.

Inimkeha koosneb keemilises mõttes aluselistest elementidest. Kõik, mis kehas toimub, toodab igal hetkel happelist jääki. Organism vabaneb happelistest jääkidest neljal eri viisil: hingamise, higistamise, urineerimise ja soolestiku tühjendamise teel. Kui need neli kanalit selle ülesandega enam toime ei tule, hakkavad tekkima probleemid, mida meie nimetame haigusteks.

Haigused tulevad reas

pH-teooria järgi on olemas ainult üks haigus – keha ülihappesus. Ja selle vastu aitab ainult üks ravi: et keha happelisust tasakaalustada, peab sööma aluselist jääki tekitavaid toiduaineid. Nii aitab inimene oma kehal hapetest vabaneda js kaovad ka haigused, olgu selleks siis ülekaal, alakaal, liigestevalu või krooniline väsimus.

Kuidas ise alustada?

Kel tekkis huvi pH-toitumise vastu, peaks alustuseks uurima vastavaid tabeleid. Sealt saab pildi, millised on soovitatavad ja vähem soovitatavad toiduained ning milliseid toiduaineid on mõistlik omavahel kombineerida. Midagi päris lubamatut pole. Kui vaja, võib kõike natuke ikka süüa. Kui on millegi järele tungiv isu, siis järelikult on midagi puudu.

Soovitatav on järgida taldrikureeglit, mis n-ö klassikalisest taldrikureeglist veidi erineb. pH-toitumise reeglite järgi pannakse taldrikule 70 protsenti aedvilja, millest omakorda pool on värske aedvili. Ülejäänud 30 protsendi peale peaks ära mahtuma pasta, riis, kartul või liha, kusjuures soovitatav on süüa koos pastat ja aedvilja või liha ja aedvilja, mitte kõike üheaegselt segiläbi.

pH-toitumise teooria järgi pole tervislik süüa ühel toidukorral rohkem kui kolme-nelja erinevat toiduainet. Oluline on tarbida ka paar-kolm liitrit vett päevas.

 Piiramatult võib süüa: sibul, lillkapsas, värsked herned, rabarber, porrulauk, murulauk, küüslauk, seller, lehtsalat, hapuoblikas, värske kurk, põldosi, rohelised oakaunad, kaalikas, porgand, punapeet, redis, naeris, laim, sidrun, avokaado, tomat, speltanisu, läätsed, metspähkel, tofu, kõrvitsaseemned, linaseemned, köömned, külmpressidud oliivi- ja linaseemneõli.

Harva tasub süüa: mageveekalad, ananass, mandariin, banaan, pirn, virsik, aprikoos, tikrid, viinamarjad, jõhvikad, maasikad, vaarikad, greip, arbuus, sõstrad, pruun riis, kreeka pähklid, päevalilleõli ja kookospähklid.

Võimalusel vältige: sea-,vasika- ja veiseliha, kana, munad, austrid, rupskid, merekalad, koor, piim, pett, kõvad ja toorjuustud, saiad, küpsised, rukki- ja teraleivad, pistaatsia pähklid, maapähklid, või, margariin, šokolaad, mesi, rafineeritud suhkur, suhkruasendajad, äädikas, ketšup, majonees, sinep, pakimahlad, alkohol, tee, kohv.