Keha

EESTI TEADLASED HOIATAVAD: kanepi tarvitamine kriitilistel eluetappidel võib vallandada pöördumatud terviserikked (31)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 14. august 2019, 16:05
Kui lapseootel ema suitsetab kanepit, võivad selle tagajärjeks olla nii loote arenguhäired kui ka raseduse katkemine.Foto: Vida Press
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasutab kanepit umbes 147 miljonit inimest ehk 2,5% maailma rahvastikust. Maailma populaarseim meelemürk ei ole võõras ka eestlastele.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorid Eero Vasar ja Mihkel Zilmer rõhutasid saates „Kuue samba taga“, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Eesti rahvaarv on aga liiga väike ja seepärast võib kanepi tarvitamine hakata ühiskonnale tõsiseid sotsiaalmajanduslikke probleeme juurde tekitama.

Samal teemal

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste väitel sõltub kanepi tekitatud tervisekahju või haigusliku probleemi ulatus kahest peamisest tegurist. Üks neist on kanepitarvitaja iga, teine aga tarvitamise sagedus, kestus ja aine kogus.

Esimene kriitiline aeg

Inimese füsioloogia professori Eero Vasara sõnul avaldub näiteks kanepi suitsetamise mõju kõige enam inimelu kriitilistel perioodidel. Esimene neist on looteiga. Kui lapseootel ema suitsetab kanepit, võivad selle tagajärjeks olla nii loote arenguhäired kui ka raseduse katkemine. Siiski on sel ajal oluline ka kõik muu, mida ema tarbib. Üsasisese perioodi taimetoitlus ja vähene kogus D₃-vitamiini võivad samuti olla lootele pahaendelised. Üks taanlaste uuring kinnitab, et nii nagu kanep, suurendab ka vastsündinute madal D₃-näit hilisemas elus skisofreeniariski kaks korda.

Foto: Pexels

Teine kriitiline periood

kestab 5.–20. eluaastani. Sel ajal algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. „Õhenemise eesmärk on vabaneda ülearustest sünapsitest, et moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega, nagu kanepiga, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,“ tõdes Vasar, tuues näiteks ameeriklaste uuringud, mille kohaselt piisab jäädavateks muutusteks ajus juba ühest-kahest kasutuskorrast.

Soodustab skisofreeniat

Kanepi tarvitamine soodustab esmapsühhoosi ja algfaasis skisofreenia teket. Pidevate kanepipruukijate ajus tekkivad muutused võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. „Võimalik, et inimesed, kes oleks jätnud nooruses kanepi tarvitamata, ei oleks vanemas eas ka haigeks jäänud. Eesti ühiskond kaotab igal aastal esmapsühhoosi tõttu 250–300 noort andekat inimest. See on peaaegu terve aastakäik meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilasi. Niisugune näitaja on ju Eesti riigi rahvaarvu silmas pidades suur ja hoiatav kaotus,“ rääkis Vasar.

Foto: Pexels

Kanepiga ei tasu eksperimenteerida

Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer lisas, et pidevatel kanepikasutajatel suureneb tarvitamise sagedus, kestus ja annuste hulk paratamatult. Seepärast saabub selliste inimeste esmapsühhoos kiiremini. „Austraalia teadlaste ülevaatest selgub, et kui tarvitada kanepit intensiivsemalt, vähemalt kaks või kolm korda nädalas, tekib esimene psühhoosihoog keskmiselt kolme aasta pärast. Siis ei tegeleta enam sõltuvusega, vaid tuleb mõelda, kuidas ravida psühhoosi. Ravi küll aitab, aga tekitab diabeedi ja metaboolse sündroomi tunnuseid, mis tähendab, et alguse saavad tõsised lisaprobleemid. Uuringud näitavad, et skisofreenikud elavad 25 aastat vähem kui nende terved eakaaslased. Kanepi tarvitamise tagajärgede eest maksab aga kogu riik. Eesti riigi rahvaarv on niivõrd väike, et siin kanepiga eksperimenteerida ei tasu.“

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Eero Vasara ja Mihkel Zilmeriga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, mis on osa rahvusülikooli 100. sünnipäevale pühendatud samanimelisest saatesarjast. Saadet saab Kukust järelkuulata.

31 KOMMENTAARI

x
x 15. august 2019, 18:49
Senikaua on jah oma asi kuni maksumaksjate rahakoti peal psühhoosi või skisofreeniat ravima tuleb hakata
v
Viiking 15. august 2019, 13:02
Tean paljusid igapäeva suitsetajaid. Enamik on aastaid tõmmanud ning ajutegevus ja jutt kuskilt teisest reaalsusest. Paar tuttavat ka psühhoosi saanud...
(loe edasi)
Loe kõiki (31)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee