Sa ajad segamini kehakaalu ja vaimse tervise. Saledus iseenenesest ei saa teha kedagi õnnetuks, sest on raske ette kujutada, et sale ja heas füüsilises vormis inimene oleks seeõttu stressis, et ta on sale ja vormis.
Õnnetu on inimene hoopis teistel põhustel - isiklik elu, töökohaprobleemid, vananemine, mure tuleviku ees jms.
Ma lihtsalt ei kujuta ettegi, et 200 kilone inimene saaks olla kuidagi õnnelikum, kui 60-70 kilone inimene.
Oled sa ise proovinud 200-kilone olla? Treppidest käia? Lennukis istuda? Reisida? Matkata? Rattaga sõita? Snorgeldada?
Millist õnne selline kehakaal küll anda võib?
olen selle suhtes Antsuga nõus. kui tervis on hea (ei mõtle siin 200 kg kaaluvat inimest), pole mõtet põdeda. füüsiliselt tuleb olla aktiivne ja tervislikult toituda, siis pole sellest väikesest ülekaalust lugu, mõnele isegi sobib enam kui olla vägsi nälginud kõrend (ka selliseid on). mis vaimsesse tervisesse puutub, siis rõõmsameelsed inimesed, olgu nad paksud või kõhnad taluvad ükskõik mis saatuselööke paremini kui norutajad.
Muuda oma söömise harjumisi.Palju rohelist,liha ilma kartulita,soovitav kana.Vett palju juua,mitte magusat.Kõik on väga lihtne,lihtsalt peab omal tahtmist olema.Ja tõesti 90 pealt 60 peale ei ole eriti hea mõte.Eriti hea väljanägemine sellest ei tule.
Mida vaeva see väärib? Juba paarikümne kilose kaalukaotusega oled endale hankinud lotendava liignaha jne. See ei ole nii sile tee, kui propageeritakse. Ole siis ennem 80 kilone ilus täidlane naine, kui 60 kilone lotendav voldik.
Jugaga nõus. Hahle: On vahe, kas langetad kaalu kolmekümneselt või viiekümneselt. Nooremalt on nahk elastsem. Mida vanemast peast ja mida rohkem kaalu langetada, seda tõenäolisem on endale saada lotendav nahk. Kui ollakse kaaluga aastakümneid hädas - kaal langeb ja tõuseb mitmeid kordi, ei pääse kahjuks lotendavast nahast. Tean, mida räägin.
Esimene asi, mida ülekaalusid peaksid arvestama - mingit geneetikat ülekaalu juures ei ole olemas (à la meie suguvõsa viga, kõik on paksud). Kui sööd ikka nädalast nädalasse päevas paar porgandit, pool kapsast ja ühe peedi, siis kaob "geneetiline tüsedus" väga kiiresti. Absoluutselt kõikidel. Eranditult.
Ja siis eladki surmani näljas? Mida sees Sulle pakub? Maitseelamusi? Lisaks kõigele rikub selline taimemenüü ka tervise, sest kõike vajalikku sealt ikka ei saa. Ning ka kliimasoojenemisele on see kindlasti soodne, tekitab ju kõhugaase see kapsalehtede närimine.
aeglane kaalulangetus. Alguses harjumine sellega, et sööd ainult soovitusliku päevakoguse, ja kui see harjumus olemas, siis kasvõi ainult 200-300 kcal vähem (veerand kilo nädalas). (Ise lähenen nii, aga kõige targem toitumisnõustajaga konsulteerida, kes saab tegeliku inimese tegelike eripäradega arvestada).
Tegelikult ei mõista, kuidas töövõime ära kaob.. Kaalulangetuse rusikareegel ütleb, et inimesed tunnevad kaalu langedes ennast reipamalt, aktiivsemalt, energilisemana, nooremana.. Enesetunne paraneb, enesehinnang tõuseb..
Pigem on siin tegemist mingi haigusliku seisundiga, mida paastumine võimendab. Või on "vähem söömine" lihtsalt näljutamine. "Vähem süüa" ei tähenda nälgimist, vaid suhkrult-jahult-poolfabrikaatidelt üleminekut köögi-, juur,- ja puuviljadele, millele võiks lisada valku - näiteks kanafileed ja maheveiselihafileed, muna ning samuti kala.
Ise võtsin alla 18 kilo ühe aastaga.
Mitte (juba) langenud kaal ei võta töövõimet ära, vaid kaalu langetamise protsessi ajal vähem ja tervislikumalt söömine. Kui piisavalt magusat peale ei tule, siis on aju uimane ja tööviljakus madal.
Tselluliit ei kao kusagile ükskõik kui palju alla võtad . Tihti aetakse segamini kaks asja tselluliit ja haiguslik lipödem . Just need , nn paksud tselluliidi naised on tegelikult lipödemi haiged mis on päritav . Vaadake : lipödem . de
Et pigem paks ja tselluliit, kui mõni korts näos? Kortsud pole veel kedagi tapnud ega muid tervisehädasid põhjustanud. Minu vanaema ütles, et kortsud kaunistavad inimese hinge - inimene on saanud elutargaks.
Peaksid teadma, et suure kaalulanguse korral võib nahk võib jääda ikkagi koledalt rippuma. Eriti kui oled üle 30-ne. Just nii juhtus mu tuttaval, kes võttis 25 kg alla. Ilmselt aitab selle probleemi puhul vaid ilukirurgia.
Mina olen 35 ja võtsin alla 30 kilo, nahk rippuma ei jäänud. Kaalu langetasin aeglaselt ja kreemitasin nahka. Kuiv nahk pole nii elastne ja võib rippuma jääda küll.
Ei ole kuidagi usutav, et 25 kg allavõtmisega nahk "rippuma" jääb. 100 kg puhul küll, aga 25 kilo ei ole mõõduka kiirusega (1-2 kilo kuus) kaalulangetamise puhul küll veel mingi näitaja. Ja 30 pole mingi vanus veel, nahk täiesti elastne.
Kui naine ja mehed midagi saavutavad tahaksid,, Keha kaalu kiiremini langetada ! 16. august 2019, 06:29
Tuleb hakata maakodus füüsilist tööd tegema ,,
Kõvasti treenida lihaseid ja koos jooksmine ,,või Rattasõit ,,
3, Õhtuti Ühine leili saun ,higistamine ja taimetoit ja pärast sanna koos kõvem seksutamine !
kokku kirjutatud. aga kui suudad kingapaelu kinni siduda, ilma hingeldamata kiiresti kõndida ja koogiosakonnast mööda marssida on tore küll. lihtsalt suuri kilosid endaga kaasas tassida on piin.
Sinu kommentaar on tegelikult samuti keskkonnakahjulik - kasu pole sellest kommentaarist karvavõrdki, aga elektrikulu ja muu ressurss (arvuti, klaviatuur, hiir - kõik kulub), mida sa selle kommentaari kirjutamiseks kulutasid, on kindlasti keskkonda koormav.
KOMMENTAARID (30)