Hea nõu

TUGEVDA TERVIST KASULIKE BAKTERITEGA! Probiootikume leiad ka aiast ja neist toitudest (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 16. august 2019, 06:00
Võimas probiootikumide allikas on hapukapsas. Foto: Vida Press
Kas probiootikume peaks saama aiast või apteegist? Õige vastus on, et mõlemast. Probiootikumid on hea tervise jaoks elutähtsad ja eesootaval sügishooajal saab neid ise purki ja pudelisse laadida või toidulisandikuurina end külmahooajaks ette valmistada.

Probiootikumid on kasulikud bakterid, mida saame teatud toitudest või toidulisanditest. Probiootikum tähendab „elu poolt“ ning neil on kümneid kasulikke omadusi, mis aitavad meil hoida head tervist. Need tugevdavad  immuunsust ja vähendavad põletikke, suurendavad vastupanuvõimet antibiootikumidele, aitavad ennetada ja parandada seedeprobleeme, alandada kõrget vererõhku, leevendada suhkurtõve, hoida allergiate eest, parandada naha, põie ja vaimse tervisega seotud probleeme.

Samal teemal

Südameapteegi proviisori Ene Jõgisoo sõnul on probiootikumid omal kohal nii terviseprobleemide ennetajana kui ka leevendajana, rääkimata üldisest organismi toetamisest. Tuntumad bakterid, mida probiootilistest toodetest või toidulisanditest otsida, on Lactobacillus casei, Lactobacillus rhamnosus, Streptococcus thermophilus, Bifidobacterium breve, Lactobacillus aciophilus, Bifidobacterium longum või Lactobacillus bulgaricus.

 Milliseid toidud sisaldavad probiootikume?

 Võtmesõna probiootikume sisaldavate toitude äratundmiseks on „fermenteeritud“. Osa neist toitudest on meile ammused tuttavad lapsepõlvest, kuid paljud on meieni jõudnud tänu rahvusvahelisele toidukultuurile.

Kasulike bakterite allikana troonivad hapendatud piimatooted hapupiim, keefir, jogurt; samuti on võimsaks probiootikumide kandjaks hapukapsas, hapendatud kurgid ja muud köögiviljad; musta või rohelise tee baasil valmiv kombucha; Jaapani miso, Korea kimchi; üle 70% kakaosisaldusega tume šokolaad; fermenteeritud sojaubadel põhinev Jaapani natto ja Indoneesia tempeh; oliivid soolvees ja teatud tüüpi juustud.

„Eesootaval hapendamise ajal võib fantaasial lennata lasta ja mitte piirduda vaid hapendatud kapsa või kurkidega. Kuidas kõlab hapendatult näiteks porgand tšillihelvestega, türgi oad küüslaugu ja tilliga, küüslaugud pune  ja basiilikuga, peedid köömnete ja aptegeitilliga, lillkapsas karri ja ingveriga?,“ küsib Jõgisoo.

Hilissuvi on just suurepärane aeg endale looduslike probiootikumide valmistamiseks. Ja neid võib süümepiinadeta suurtes kogustes süüa. Kasulike bakterite paljunemist soodustavad veel mitmed toiduained nagu pärmseeneekstrakt, vadak, merevetikad, porgandimahl, kapsas, peet, õun, petersell, seller, maapirn, küüslauk jne.

Foto: Aldo Luud

Kas toidulisandina või mitte?

Mikrofloora probleemidest võivad märku anda seedehäired (kõhukinnisus või -lahtisus), kõhugaasid, soor, tupeseen, kõrvetised. Tekkida võib ka toidutalumatus või toiduallergia, ärritunud soole sündroom, samuti arvatakse, et ka akne, ekseem jt nahaprobleemid. Kui inimene ei saa toidust piisavalt häid baktereid või ta tarbib sageli suhkrut, ravimeid, alkoholi, nikotiini ja GMO-sid sisaldavaid toiduaineid, siis on soovitav teha regulaarselt probiootikumide kuure, et suurendada organismis heade bakterite osakaalu.

Ravi eesmärgil alustatud probiootikumide kuuri pikkus võiks olla keskmiselt paar nädalat. Profülaktiliste kuuride pikkus võiks olla umbes üks kuu. “Sügistalvisel hooajal võiks probiootilisi kuure korrata iga paari kuu järel,” leiab Ene Jõgisoo.

Foto: Pexels

Kuidas probiootikume võtta?

Probiootikumid on imepisikeste elusorganismid, mille imendumist tuleb maksimaalselt soodustada. Siin kehtivad mõned rusikareeglid, millest tasuks lähtuda. Ene Jõgisoo soovitab järgmist:

  • Sõltuvalt tootjast on soovitused erinevad: kas enne sööki suure klaasi veega või söögi ajal. Võtmekohaks on vältida söömisel tekkiva maohappe mõju mikroorganismidele. Vesi peaks pakkuma kaitset neid kahjustada võiva maomahla eest. Samas soovitab suurem osa tootjaid probiootikume võtta koos toiduga, et tasakaalustada maomahlade mõju. Tuuakse välja, et toit sisaldab aineid, mis toidavad ja aitavad probiootilisi baktereid.
  • Võta probiootikum võimalusel koos probiootilisi aineid sisaldava toiduga nagu keefir, jogurt, hapendatud kapsas, kurk jne. Nii viid korraga organismi suuremal hulgal häid baktereid koos nende paljunemiseks vajaliku materjaliga.
  • Võta probiootikume juba nädal või paar enne reisimist eksootilistesse riikidesse ja jätka nende võtmist terve reisi aja.
  • Ära võta probiootikume koos antibiootikumidega. Manustamise vahel peab olema 2-3 tundi, kuna antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Peale antibiootikumikuuri on soovitatav jätkata probiootikumidega veel vähemalt kaks nädalat.
  • Ära võta probiootikume kuumade jookide, söökide ning kohviga, vaid toasoojal temperatuuril. Probiootikumid paljunevad kõige paremini 36-37C juures ehk meie kehatemperatuuril, liiga kõrgetel temperatuuridel head bakterid kahjuks hävivad. Samuti ei soovitata probiootikume võtta happeliste või gaasiliste jookidega.

2 KOMMENTAARI

m
mees 16. august 2019, 09:37
Misasja??Nii rumalat juttu pole ma enne kuulnud A
a
16. august 2019, 07:21
ainult see loeb, mis apteegis purgis on ja ravimiamet heaks kiitnud. kõik muu on saatanast ja keelatud. tuleks kohe ära keelata hapendatud toidud. see ei lähe kohe mitte. peaks fb grupi looma, sest sellist mitteteaduslikku asja ei tohiks levitada.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee