Alkoholist põhjustatud maksakahjustusel on kolm peamist vormi.
Samal teemal
1. Maksa rasvumine ehk steatoos
Alkoholi tarvitamine üle madala riski piiride võib üsna lühikese aja jooksul tekitada maksas rasvakogumikke, mida nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. (Alkohol on organismile mürgine küll alati ja igas koguses, kuid madala riskiga tarvitamiseks peetakse meestel nädalas alla 16 ühiku ja naistel alla 8 ühiku joomist, kusjuures nädalas peaks olema kolm alkoholivaba päeva.)
Rasvunud maksal üldjuhul nähtavad sümptomid puuduvad, seetõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka. Vahel võib tunda kerget ebamugavust kõhus, söögiisu võib kaduda ja süda läikida. Maksa rasvumine on selgeks hoiatuseks liigsest joomisest. Õnneks kaob steatoos ära, kui alkoholi tarvitamises paus teha. Üldiselt on maks korras umbes kahenädalase alkoholitarvitamise pausi järel.
2. Alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus
Pikemaajalisel alkoholi liigtarvitamisel võib tekkida juba tõsisem haigus – alkoholhepatiit. Vahel võib alkoholhepatiit tekkida ka lühema aja jooksul rohke purjutamise tagajärjel. Kergemate vormide puhul taastub maks täielikult, kui joomine lõpetatakse. Raskematel juhtudel võib haigus aga olla eluohtlik.
3. Maksatsirroos
Maksatsirroos muutub tõenäoliseks, kui eluea jooksul on tarvitatud 100 kg puhast alkoholi. Selleks piisab, kui juua iga päev 30 grammi (2-3 alkoholiühikut, näiteks kolm 0,5-liitrist õlut) kümne aasta jooksul.
Kuigi vahel ei anna ka alkoholhepatiit ja maksatsirroos endast mingit märku, siis tavaliselt siiski tekivad nähtudena sooleveritsus, nähtava põhjuseta sinikad, väsimus, kollatõbi, kiirenenud alkoholimõju, sügelus, maksavähk, paistes jalad, veriokse, söögiisu kadumine.
Allikas: Alkoinfo.ee
13 KOMMENTAARI