KAS ALKOHOL ON ANTIDEPRESSANT? Nii mõjub joomine ärevusele ja stressile (11)
Alkoholi tarbimine Eestis on iseloomulik põhjamaadele – korraga juuakse suuri koguseid, et purju jääda. Erineme maadest, kus joomine on seotud toidukultuuriga, mistõttu juuakse väiksemaid koguseid. Synlabi laboriarst Jüri Laasik soovitab alkoholi joomisel lähtuda põhimõttest – mida vähem ja harvem, seda parem.
Mitmesaja haiguse põhjustaja
Otseselt alkoholist põhjustatud terviseprobleeme on ligi 60, kaudsemalt seotud haigusi üle 200. Võtmeroll haiguste avaldumisel on vanusel, sool ja geenidel. Tõsisemad alkoholist põhjustatud probleemid on südame-veresoonkonnahaigused (sh kõrgvererõhutõbi), vähkkasvajad, maksa-, kõhunäärmehaigused ja mitmed neuroloogilised haigused.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel tõstab alkoholiga liialdamine märgatavalt suukoopa-, neelu-, kõri, söögitoru- ja maksavähi riski. Oht vähki haigestuda suureneb veelgi, kui alkoholi joomisele lisandub suitsetamine. On tõestatud ka seos naiste rinnavähi ja alkoholi tarbimise vahel.
Alkohol mõjutab välimust ja enesetunnet, rikub unekvaliteeti ja nõrgestab immuunsüsteemi. Alkohol ebamõistlikes kogustes ei ole antidepressant, nagu paljud arvavad, vaid depressant.
See rikub ajukeemia tasakaalu ja mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja tegusid. Esimene klaas alkoholi mõjub lõdvestavalt ja mured võivad tunduda väiksemad. Regulaarsel joomisel ärevus ja stress hoopis kasvavad. Alkoholi pikaajalisel järjepideval tarbimisel võib see halvimal juhul põhjustada ka ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust ja epilepsiat.
Tervisehäired kuhjuvad
Paljusid tervisemuresid ei oska inimesed joomisega seostada, mistõttu nad ei pruugi taibata, et halveneva enesetunde põhjuseks on alkohol. Dr Laasiku sõnul saab alkoholi tarvitamisest tekkinud organsüsteemide kahjustuste kohta infot erinevatest vereanalüüsidest, mis aitavad võimalikule organite kahjustustele saada jälile juba varajases staadiumis.
Kommentaarid