Hea nõu

TAASTA MÕNUS TÖÖ- JA KOOLIRUTIIN! Perearst jagab nippe, kuidas püsida energiline ja terve (2)

Kadri Penjam, 2. september 2019, 12:27
Peaasi, et meel oleks rõõmus, sest siis on ka immuunsüsteem tugev.Foto: Vida Press
Sügisene kooli, kontorisse ning lasteaeda naasmine on katsumus kõigile, kes on harjunud suvise elurütmiga. Perearst Anne Kaldoja jagab soovitusi, kuidas säilitada rõõm ja energia ning hoida end tervena.

„Taas töisesse rütmi saamine on meist enamikule keeruline ning võtab  aega ja harjumist, kuigi kooli ja tööle naasmine on meile kõigile ette teada. Ja eks inimesed on erinevad: kes vajab mitu päeva oma päevakava sättimiseks, kellel õnnestub töisesse miljöösse hüpata nagu võluväel. Eriti raske on töö sobitamine päevarütmi, kui õues lõõskab päike ja kestab mõnus vananaistesuvi,“ tõdeb perearst.

Perearst Anne Kaldoja.Foto: Erakogu

Samal teemal

Korralik uni on eduka päeva alus

Perearsti sõnul leevendavad miljöövahetusega seotud stressi näiteks koolilastel sügisese riietuse valimine, koolikoti komplekteerimine ja teised vahvad tegevused. „Oluline on teadvustada nii endal kui pereliikmetel, et puhkusemelu on vaja vahetada töö-kool-lasteaed rutiini vastu. Ja eks me tegelikult ju ka ootame tavapärast päevakava, sõprade ja kaaslastega kohtumist,“ tõdeb Kaldoja.

Kuidas aga kõige hõlpsamini uue rütmiga taas harjuda, et näiteks unerütm paika saada ja motiveerida ennast tegutsema? „Puhkusejärgse unerütmi vahetumine töisega on samuti individuaalne ning eri inimesed vajavad eri pikkusega ajavahemikku uue rütmiga kohanemiseks,“ möönab perearst, lisades, et oluline on aja planeerimine ehk prioriteetide seadmine. Nõnda võib hakata unerütmi vaikselt muutma päev-päevalt veidi varem magama sättides.

„Muidu on tööpäev kaootiline ja päeva lõppedes jäävad olulised ajad tegemata. Kindlasti ei tasu esimeseks tööpäevaks väga raskeid ülesandeid ega kohtumisi planeerida - inimene vajab ka tööle naasnuna aega enda kurssi viimiseks ning uue rütmiga harjumiseks,“ lisab ta.

Et aga säilitada suvine energia ja jaks võimalikult pikaks ajaks – selleks soovitab perearst jätkata ka pärast puhkust tervislikku toitumist, aktiivselt liikuda ja kindlustada endale sobiliku pikkusega ööuni. „Vitamiinid peaksid olema sügisel võimalikult naturaalsed, purgivitamiinid las jäävad talveperioodiks. Pärast puhkust tubaseks jäädes on tähtis taasalustada kevadel unustatud D-vitamiini tarvitamist,“ toonitab perearst.

„On teada, et D-vitamiini toodetakse spontaanselt nahas päikese UVB kiirte toimel ja suvekuudel piisab sellest ka vajaliku D-vitamiini saamiseks. Eestis (59°N) on päike D-vitamiini allikana kasutatav 3–4 kuud aastas. Valdava aja ehk septembrist maini on siinsed UVB kiirguse intensiivsused nahas vitamiini sünteesi käivitamiseks liiga madalad, mistõttu on kindlasti vajalik talve- ja kevadkuudel leida endale D-vitamiini lisaallikas,“ kinnitab Kaldoja, et kindlasti on tervel inimesel vaja iga päev võtta lisaks D-vitamiini õlilahust 1000 TÜ.

Tervise hoidmine saab alguse rahulolust eluga

Mida aga ette võtta, et sügisel ja talvel oleks organism tugev ning esimesed  viirused kohe külge ei hakkaks? „Vanemad inimesed mäletavad kindlasti lauset: „Päike, õhk ja vesi - need me sõbrad kolmekesi“. Ka Eestimaa suvega on võimalik end „täis laadida“, immuunsüsteemi ergutada sel määral, et jagub kogu talveks. Kellel aga peaks puudu tulema, võiks planeerida lisaks mõne soojamaareisi või spaa-külastusi vastavalt enesetundele ning võimalustele. Vahel piisab ka mõnest muust meeldivast üritusest, sõpradega koosolemisest, vanavanemate külastamisest – millestki toredast hingele ja kehale. Peaasi, et meel oleks rõõmus, sest siis on ka immuunsüsteem aktiivne ega lase igasugustel viirustel organismi heidutada,“ on perearsti sõnul alati abi meeldivast vaheldusest argitoimetuste kõrval.

Väsimust ennetab arsti hinnagul ennekõike aktiivne elustiil: kui päeval on vaimset pingutust nõudev töö või õppimine, siis peaks kohe õhtul end premeerima korraliku jalutuskäigu, jõusaali või kas või füüsilise tööga koduaias. Kel aga on päeval pigem füüsiline töö, võiks õhtu hoopis rahulikult veeta.

„Oluline on teha vaimseid ja füüsilisi tegevusi vaheldumisi. Kummaline oleks soovitada õues füüsiliselt töötavale inimesele veel õhtul õue kõndima või jooksma minna. Ehk ta tahab hoopis vaikselt küdeva ahju-kamina paistel telekat vaadata või raamatut lugeda? Kõik, mis meile rõõmu toob, ergutab ka meie immuunsüsteemi ja valmistab ette n-ö halva suusailma saabumiseks,“ lisab perearst.

„Kindlasti on aga ka hetki, kui enesetunne kipub kehvaks minema ja meel on mõru ning kõik ümberringi on halvasti - siis peaks aja maha võtma ja püüdma selgusele jõuda, kus on lõtk sees. Mida saaks teisiti teha, et olukorda muuta? Mida saan ise teha ning mida ootan teistelt?“ Kõiki kohustusi pole vaja, hambad ristis, enda kanda võtta.

„Minul on tavaks ühel hommikul nädalas magada nii kaua kui und jagub. Selleks hommikuks planeerin eelnevalt valmistatud hommikusöögi, mida pere saab nautida ka minuta,“ toob ta hea näite väikesest, kuid olulisest muudatusest igapäevaelus.

Kaldoja ei pea õigeks igaks juhuks vitamiinide võtmist – alati võiks enne pidada nõu apteekriga, kes saab soovitada kõige sobilikuma (kunst)vitamiini. „Aga nagu juba aru olete saanud, mina pooldan aiast-põllult saabuvaid vitamiine!“ kinnitab ta. Pereõe või perearsti vastuvõtule peaks pöörduma kindlasti siis, kui on tekkinud konkreetsed kaebused, sel juhul on üheskoos võimalik leida kõige sobivam lahendus. „Ennekõike aga soovitan - armasta ennast ja sa oled rahul ning õnnelik!“. Perearsti kinnitusel kõige eelduseks rõõm ning rahulolu enda ja eluga.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee