Uudised

Lõppenud hooajal vaktsineeris end gripi vastu rekordiliselt palju inimesi (10)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 3. september 2019, 11:40
Lõppenud hooajal vaktsineeris end gripi vastu üle 92 000 inimese. Foto: Tiina Kõrtsini
Tervisameti andmetel vaktsineeris end eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal võrreldes 2017/2018 hooajaga üle kahe korra rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.

Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu üle 44 000 inimese ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud hooajal vaktsineeris end gripi vastu üle 92 000 inimese ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end üle üheksa tuhande inimese.

Samal teemal

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on Eestil gripi vastu vaktsineerimise osas veel pikk tee minna, sest Euroopa Liidus vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt üle 50 protsendi elanikest. „Ka meie hakkame vaikselt jõudma arusaamiseni, et gripi vastu vaktsineerimine mõjub hästi nii inimese tervisele kui rahakotile – keegi meist ei taha talvel ju gripi tõttu töölt eemale jääda,“ ütles Sadikova. 

Hinnanguliselt haigestus 2018/2019 gripihooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest, võrreldes 2017/2018 hooajaga vähenes haigestunute arv keskmiselt 5 protsendi võrra. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6, intensiivravi vajanute arv 38,7 ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4 protsendi võrra.

Intensiivravi osakonda sattus lõppenud gripihooajal 7,8 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest. 2018. aasta kevadel lõppenud gripihooajal vajas intensiivravi 10,9 protsenti hospidaliseeritud patsientidest. 

Oluliselt suurenes haiglaravi vajanud laste ja kuni 15-aastaste noorukite osakaal,  moodustades 2018/2019 gripihooajal 42,3 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest – 2017/2018 hooajal moodustas sama vanuserühm 28,9 protsenti haiglaravi vajanutest.

Laboratoorselt kinnitati 4275 gripiviirust, neist 4208 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust.  Alatüpeeriti 108 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 97 korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tüvega, 11 juhul oli A-gripiviiruse alatüüp A(H3N2).

Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini. Haigestumine hakkab hooajal kasvama tavapäraselt jaanuaris, jõudes haripunkti veebruaris. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee