„Eestis on haigestumus insulti teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine, kuid noortel on see suurem ja ka ravi hilistulemused on halvemad kui mujal,“ tõdeb professor Janika Kõrv.Foto: Erakogu
Keha
4. september 2019, 09:31

PROFESSOR INSULDIST: aju närvirakkude päästmiseks tuleb ravi alustada kiiresti (3)

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu  insuldiravi tohutule arengule on insult muutunud ravitavaks haiguseks, kuid ravi on vaja alustada võimalikult kiiresti.

Insuldiga on tähtis kiire tegutsemine, sest sellest oleneb aju närvirakkude säilimine. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas tööd kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv, kes on kogu oma karjääri pühendanud  insuldi uurimisele.

Eestis haigestub esmakordsesse insulti aastas enam kui 4500 inimest, näiteks Tartu linnas üle 200 inimese aastas. „Paljudel meist on insuldirisk. Kuigi teatud riskitegureid, nagu sugu, vanust ja geneetilist eelsoodumust ei saa muuta, võib insuldi tekkevõimalust tervisliku elustiiliga palju vähendada. Esmased soovitused on lihtsad: ära suitseta ega joo liigselt alkoholi, jälgi kehakaalu ja ole füüsiliselt aktiivne,“ rääkis professor Kõrv.

Kõrva sõnul on mõistetav, et kogu maailmas pööratakse suurt tähelepanu insuldi ennetamisele, samuti ravile, millega püütakse parandada haigestunute elukvaliteeti. „Eestis on haigestumus teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine, kuid noortel on see suurem ja ka ravi hilistulemused on halvemad kui mujal,“ tõdes ta.

Siiski on insuldiravi läbinud tohutu arengu ja praegu saab öelda, et insult on ravitav haigus. „Prekliiniliste ja kliiniliste uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. „Siin kehtib ütlus „aeg on aju“, mis tähendab, et aju närvirakkude päästmiseks tuleb kiiresti alustada verevoolu taastava raviga. Suure ajuarteri sulguse tõttu tekkinud ajuinfarkti korral hävib 1,9 miljonit närvirakku minutis ja aju vananeb iga ravita jäänud tunniga 3,6 aasta võrra,” tõdes professor.

 „Insuldi tunnuste korral tuleb ruttu haiglasse pöörduda. Meie oskame ajuveresooni ummistavaid trombe ravimitega lõhustada ja neid välja tõmmata,“ rääkis Kõrv kiire sekkumise vajadusest.

 Kõrva sõnul on Eesti uute ravimeetodite rakendamisel esimeste hulgas Euroopas. „Asja teine pool on haiguse ennetamine, mille võimalused on samuti avardunud. Kasutusel on tõestatud ravimeetodid, mille abil saab insuldi tekkeriski märgatavalt vähendada,“ rääkis Kõrv.

Mobiilirakenduse strokeriskometer.com abil saab välja arvutada oma insuldiriski.