Uudised

VÄRSKE STATISTIKA: elame järjest kauem, aga haigemana (21)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. september 2019, 10:35
Tulevikus elame kõrgema eani ja järjest kauemaks jagub naiste kõrvale ka mehi.Foto: Vida Press
Siiani oleme enamasti saanud rääkida, et Eesti elanike oodatav eluiga ja tervena elatud aastad on kasvutrendis. Värskelt avaldatud näitajate põhjal tuleb nentida, et elame küll kauem, aga haigemana.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Samal teemal

Naised elavad eeldatavasti keskmiselt kaheksa ja pool aastat kauem kui mehed. Veel kümme aastat tagasi ennustati meestele neli ja naistele kaks aastat lühemat eluiga. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütik Alis Tammur sõnab, et oodatava eluea kasv jätkub tõenäoliselt ka järgmistel aastatel. „Tulevikus elame kõrgema eani ja järjest kauemaks jagub naiste kõrvale ka mehi. Kõige kiiremini kasvas eelmisel aastal muust rahvusest, kõrgharidusega ja linnades elavate meeste ning muust rahvusest naiste oodatav eluiga.“

Euroopas oli 2017. aasta andmetel kõrgeim naiste oodatav eluiga Hispaanias (86,1) ja madalaim Põhja-Makedoonias (77,9). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,6) ja madalaim Ukrainas (68,3). Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem – oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga.

Meeste lühem eluiga on ootuspärane

Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Neist olulisemad on ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja sageli hõivatud füüsiliselt rasketel ning tervisele ohtlikel töökohadel. Meeste hulgas ka rohkem ka tervist kahjustavat eluviisi, nagu alkoholi tarbimist  ja suitsetamist.

Tervena elatud aastad olid möödunud aastal langevas trendis, näitaja jõudis 10 aasta tagusele tasemele. Erinevaid rahvastikurühmasid vaadates selgub, et muust rahvusest mehi ja naisi see ei puuduta. Neil kasvas oodatav eluiga kõige rohkem ja tervena elatud aastad veidi. Kõige suurem tervena elatud aastate langus oli maapiirkondades ning eesti rahvusest meestel ja naistel.

Üldiselt saab trendide muutuses kindel olla, kui need on kestnud mitu aastat. Antud juhul on näitaja arvutamisel kasutatud valikuuringu tulemusi, mistõttu tuleb arvestada mõõtmisveaga. Samas ei seleta see kogu toimunud langust.

Muutust Eesti inimeste tervisehinnangu halvenemise poole kinnitavad ka teised 2018. aasta kohta avaldatud andmed. Alates 20. eluaastatest on inimeste hinnang oma tervisele pea kõigis vanusrühmades märgatavalt halvenenud. Tõusis ka inimeste hulk, kes väitsid, et on järjekorra tõttu arstiabist ilma jäänud.