10. septembril tähistatakse suitsiidiennetuspäeva.
MIKS TA SEDA TEGI? Terapeut: lapsele tuleb rääkida tõtt ka lähedase enesetapu kohta
Kas laps peaks teadma, et tema vanem või lähedane otsustas ise elust lahkuda? Kaotus on talle niigi ränk. "Igas vanuses lastele tuleb rääkida tõtt ka enesetapu kohta," ütleb traumaterapeut Maire Riis. Vaikimine ei aita last ega säästa teda kurbusest.
"Ilmselt suurim ja painavam küsimus peale lähedase suitsiidi on MIKS," meenutab 29aastane naine, kelle vanaisa tegi suitsiidi. "Miks ta seda tegi? Aga olulisim on vast leppida, et seda ei saagi kunagi teada ehk motiivide analüüsimise asemel tuleks ennast hoida ning leppida sellega, mis olnud, ja osata valust ning raskusest läbi minna."
Kahjuks on enesetappude korral levinud arusaamine, et surma põhjusest mitterääkimine säästab lapsi kurbusest, mida täiskasvanud tunnevad, märgib traumaterapeut. Kuid vaikimine ei aita last, vaid võtab talt hoopis võimaluse leina kellegagi jagada, jättes ta tunnete ja mõtetega üksi. „Igas vanuses lastele tuleb rääkida tõtt ka enesetapu kohta,“ ütleb Riis.
Tihti arvavad lapsevanemad, et tuleks oodata, kuni lapsed ise küsivad. Ka see pole õige: lapsed võivad tõlgendada selgitustega viivitamist kui selget märki, et parem on mitte küsida ja on asju, millest on üldse parem vaikida. Lapsed võivad kannatada õudu ja hirmu vaikides aastaid.