Tegelik reaalsus on see,et koolid julmalt eiravad norme mis on seadustega kehtestatud . Näiteks ei tohi olla esmaspäeval konrolltõid aga on olnud ja mitmes aines! Kellele kurdad?! Veel et õpikud seljakotis on nii rasked et kg kokku 7-8 mis ei ole normaalne lapse seljale ! Neid rikkumisi võibki ette lugema jääda aga kellele kurdad?! Õppimine peaks olema inspireeriv ja arendav ning mitte ahistav ja lapse arvamust ei tohi alla suruda ! Lapsi tuleks motiveerida ja mitte sundida nõuda karistada!
Jah õppimist on meeletult ja lisaks ka töölehed, ok 6 klass ja matemaatika, vaatasin et mõni asi on ka 10da klassi õpikus mis oli juba 5das klassis. On juhtunud ka kus õpetaja eelnevas klassis on õppimise pannud lausa 22.30 kui laps juba magab ja järgmine päev avastasin et voilaa kodutöö tegemata ja 2, nüüd läeb laps 23 magama vahel ka üaar tundi hiljem kuna päevases vahetuses kool ka õppimist on ikka väga palju ka iga päev igas aines
Kui nad koolis tunnis ei viitsi kaasa teha siis loomulikult jääb koju töid teha. Alati antakse ka võimalus koolis kõik tunnis ära teha aga seal käib üks venitamine ja lobisemine
Minul jälle täpselt vastupidised emotsioonid. Laps läks esimesse klassi ja mõtlesin, et nüüd siis hakkab õppimine. Aga tuleb välja, et tase nagu 3-4 aastastel - värvivad pildikesi ja "õpivad" uuesti tähti... Kodus jääb õppida iga päev mahuliselt päris palju lk, aga sisu nii labaselt lihtne, et lapsel see ja ka kõik lisaülesanded ammuilma tehtud ning koolis IGAV. Ning tegu ei ole mingi laps-geeniusega :D Väga nõutuks ja kurvks teeb, et kool ei paku mingeid väljakutseid ega tekita õpiharjumust.Erinevates trennidesja huviringides käib ka loomulikult iga päev ning seal vähemalt midagigi huvitavamat tema jaoks.
Esimesed kooliaastad kujundavadki harjumusi. Kui kodus jääb lisaks koolitööle igas tunnis 2lk teha on see liig-mis liig. Kui aga kodus jääb kõik, mida koolis tegelikkuses tundides tehti ja laps ise kaasa ei teinud on lugu teine. Siis tulebki paraku jätta trennid vanemate klasside lõbuks kui juba õppimisharjumus endal sees ja selle vundamendiga korras. Me õppisime ka esimene aasta u3-4h kui töölt koju jõudsin, 2 klassis u 1h ja veel aastapärast oli poisil selge, et piinad lõppevad kui ise tunnis kaasa teha ja võimalusel ka vahetunnis ülejäänu, mis koju antud.
Olen koolis töötanud juba kaua, st üle 20 aasta ja tunnis toimetulekuga hästi hakkama saanud. Aga ka paljudel minu õpilastel jäi eelmisel nädalal kodutööks liiga palju ülesandeid. Põhjus on selles, et lapsed ei tee tunnis tööd kaasa vaid sagivad, segavad ja veel kord sagiva ning segavad. Segavad tähendab seda et nad nõuavad et õpetaja tuleks just nende juurde ja ''aitaks'' neil aru saada mida peab tegema. Te saate ju aru, et seda on juba mitu korda seletatud aga ikka suur osa õpilasi kes ei kuula ja kellel puuduvad iseseisva töö harjumused.Lihtsalt ei süveneta enne kui õpetaja on kohal.
Selles kõiges on ikkagi süü liiga suurtes õppeprogrammides. Ja õpetaja peab seda järgima. Ja veel - kaasav haridussüsteem tähendab, et klassis on koos väga erineva tasemega õpilased, kellele kõigile pead asja arusaadavaks tegema. Õpetaja on paraku ainult üks! Ja muidugi mõnes aines, nt.matemaatikas on kodutöö materjali kinnistamiseks lausa vajalik.
Meil Waldorfkoolis õnneks õppida ei anta,lapsel närvid korras ja saab peale kooli puhata ja omi toiminguid teha.Hindeid ka õnneks ei panda,ei ole nummerdamist,lapsele meeldib kooli minna ja minul hea meel.
Ja siis imestame miks on meil laste koolirõõm jube ruttu kadunud.
Väikesed inimesed ei peaks koolis tehtavat tööd kodus tegema - see on hoolimatus laste suhtes! Ja ega muud polegi kui koolile kiri, et tehtagu tunnis tööd ära. Voi võta laps koduõppele - nagunii ju õpetad teda ise - kui koolis mitte midagi ära ei tehta. Ega see vist ongi tulevik- õpetajaid pole ja nii kõik lapsevanema kraesse jääb!
Ja siis arge kurtke ka madala iibe üle - lapsevanemal ka piirid - pead tegema tööd, et elada siis veel last kasvatama ja kõigele lisaks ka veel õpetama, sest kool ei suuda enam oma ül täita.
Paljud teist võdavad oma tööd koju kaasa? Kas kassapidaja teenidab kodus edasi? Kas ehitaja ehitab kodus edasi? Kas autoremondilulkksepp parandab autosi kodus edasi? Jne jne kindlasti on erandeid ärge pritsige sappi aga me räägime lastest ikkagi
Kas kassapidajale peab pidevalt meelde tuketama, et ta peab kaupu skänneerima? Kas ehitajale peab ütlema: "Näe, siin on tsement, siin kivid, pane neid vaheldumisi"? Kas autoremondilukksepale peab ütlema, et palun ära räägi oma töökaaslasega vaid keskendu oma tööle? Jne, ärme pritsi sappi ja teeme kindlaks, et meie lapsed on just need, kelle kasvatamisele õpetaja tunni aega ei peaks raiskama
Lapsed võivad olla "nutikad" nutikas jm, kuid tegelikult nende vaimne võimekus on allakäiguteel. Seepärast ka see kisa nende kodutööde pärast. Üldjuhul algklassides kodused ülesanded (3-4 aines) ei võta üle 1 tunni aega. Suur viga on see, kui laps harjutatakse koduseid ülesandeid tegema nii, et ema või isa istub kõrval ja juhendab (või teeb ise ära). Laps ei harju iseseisvalt töötama, laiskleb,viidab aega ja lõpuks valetab, et palju teha ja ei jõua.
KAS MINISTER TEAB ,,,MIS PUTRU NEED ÕPETAJAD LASTELE ANNAVAD KOJU13. september 2019, 17:54
KOORMUS LASTELE PÕHIKOOLIS --ON IKKA ÜLE VÕLLI LÄINUD ?
Ka ENSV --ANTI PIISAVALT VABA AEGA ,,ET JÕUAKS ÄRA ÕPPIDA ! NÜÜD OLEVAT PÕHIKOOL NAGU MINGI SUUR ELUÜLIKOOL
Tänapäeva lapsed ammutavad teadmisi internetist ja paljudes asjades on nad vägagi nutikad ning targad. Mida aga kindlasti tuleks neile õpetada, on emakeele õigekiri, mis lonkab lausa mitme jalaga ja elementaarseid teadmisi meie maast ja elust. Ei tasu õpetada asju, mida elus mitte kunagi tegelikult vaja ei lähe või kui siis, minimaalselt. Muidugi ei maksa igasuguste trennide ja huviringidega üle pingutada, sest alguses laps kindlasti ei tea, mida tahta ja kipub sinna, kus sõbrad käivad jne. Vanemad ärgu püüdku lapsest teha mingit super-puper musternäidist.
Laps, kes läheb esimest aastat kooli, võikski sisseelamiseks ja harjumiseks jääda vähemalt esimesel-teisel aastal vaid kool. Trennides, muusikakoolis, huviringides jõuab ka hiljem käia.
Kui tööpäev on nt.9-17, siis kukub pastakas ja arvuti läheb kinni ja tööd ju koju ei võta!? Kui pole just töönarkomaan😁 Laste töö on kool ja siis kui 1-8 h läbi saab, ei peaks ka õppimist koju vedama. Võtame õppust kasvõi lähimast naabrist Soomest, kus nii ongi. Õppimist kodus ei ole v.a sel kuhul, kui ei jõua koolis tööd lõpuni teha, lõpetad kodus. Ja mitte ainult alg või põhikooli vaif ka gymnasistide kohta peaks see käima.
Olen siiski nõus artikliga. Minul seitsmendas klassijs käiv laps. Iga päev 6 kuni 8 tundi. Huviringid. Trenn 2 korda nädalas. Laps tahab neis käia. Ja õpib iga õhtu 23.00 kuni 00.00ni. Ei usu et see normaalne on. Mina tulen koju peale 8 tunnist tööpäeva ja soovin ainult puhata. Lapsest lihtsalt kahju. Ja tüdruk mul väga lahtise peaga.
Kui laps õpib tavaõppekaval, siis on tal seitsmendas klassis 6 tundi päevas. Rohkem ei ole, sest riiklik õppekava näeb ette 30 nädalatundi. Kui laps õpib kodus nii kaua, tuleb vaadata üle, mida ja kuidas ta toimetab. Üldine reegel on see, et kui tunnis töötatakse kogu aeg korralikult kaasa, on ka kodus vähem vaja pingutada.
Kus see kirjas , et soomlased lollimad , pisa uuringu järgi jah 1-4 klassini olid eestlased eespool veidi , aga viiendast klassist on soomlased eespool ja koolis läbipölemine väiksem , Eestis , aga peale viiendat on laste koolis poputamine kordades suurem arvestuses
Mu laps käib soome koolis ja enamus koolisõpitav, kodus laps puhkab.. no maks 15 min õppimist. Kuid nagu eestis kui ka soome eestlaste ütlemine. Soomlased lollemad tänu sellele. Vähemalt eestlased ühes asjas ka eespool ja targemad soomlastest. Aga tegelikult on kahju eesti lastest ja ärge siunake õpetajaid... See on haridus program ... Ja sinna ei saa õpetajad midagi teha.
Lastest kahju jah.sugulase lapse koolis õpitakse koolis ja koju ei anta töid.see ok ja võiks kõikkides koolides nii olla.õpetajad ise ei lastele õpetatud ja sii annavad kõik koju teha.selge et õpetajad pole tasemel ja ei saa õpetamisega hakkama.
Lugege teksti uuesti: lapsevanem annab selgelt mõista, et 24/7 ei ole normaalne pingutada. Tänapäeva lastele tuleks kasuks õpetada ka puhkamist ja hetkes olemist.
Koolitarkus on esmatähtis...kui õppimine on konarlik et ei edene ja aega ei jagu siis tuleb igasugustest huviringidest ja hobidest loobuda...elu on selline
Ka täiskasvanuna ei saa kuidagi minna sõpradega õlut jooma, kui on töö veel pooleli. Või saab küll, aga siis peab valmis olema selleks, et varsti pole tööd.
programmid on küll võrdselt ette kirjutatud, kuid kahjuks laste pead ei võta võrdselt pakutut vastu. Mis nüüd siis teha? Algklasside last tuleb ikka toetada, et kujuneks harjumus iseseisvalt hakkama saada.
Selles ongi haridussüsteem viltu läinud. Teoorias olevat nii, et kõik lapsed on võrdsed, kuid tegelikult on nii, et ikka ei ole. Ja seda ei maksa häbeneda ja jõuga kõigile sama õppeprogrammi peale suruda. Aga iseseisvat mõtlemist tuleks siiski soodustada, vaimsetest võimetest hoolimata. Selline haridussüsteem on ehk kallim, kui see ülemaksustatud riik pakub, suurem osa maksurahast läheb ju tulede ja vilede peale.
Mina pidin küll omad toimetused kooli jaoks ise ära tegema. Juba esimesest klassist. Vanemad ütlesid, et see on sinu töö ja ise vastutad. Kui midagi ei oska, siis tule ja küsi - aitame. Kui ei küsinud ja midagi jäi tegemata, oli minu viga. Ka ei kontrollitud kas koolikott on korralikult pakitud ja kõik asjad kaasas. Oli oma vastutus. Vanemad teadsid väha hästi, miks nad sedasi teevad, sest sain varakult iseseisvaks. Ja mul on väga hoolivad vanemad.
Huvitav, et sellisel teemal halavad ainult emad (naised). Kas isad (mehed) ei osale laste kasvatamisel või siis teavad, et laps on võimeline enamakski veel kui temalt nõutakse. Fakt on see, et võimalusel on kõik inimesed laisad. Osad saavad laiskusest võitu ja jõuavad igale poole ja osad on nagu Silja lapsega
neil on õpetamise metoodika totaalselt teistsugune kui Eestis. Palju põhineb sellel, et asjast aru saada, mitte "see lihtsalt on nii ja pead seda teadma". Aga miks, seda ei seletata.
On ikka küll huviringid olulised. Minu praegune eriala ja töö on näiteks pärit lapsepõlves alustatud huviringist. Olen oma valdkonnas arenenud ja on ka piisavalt teadmisi, et nö hobist on kujunenud palgatöö. Koolis õpetatust pole peale elementaarsete lugemis-, kirjutamis-, arvutusoskuse miskit muud vaja läinud. Tean, mida vaesed lapsed tunnevad- väga kahju on neist. Need arvutispassijad või teismeeas suured pidutsejad ongi üldiselt need, kellel ei ole piisavalt huvisid. Niiet kuidas saab öelda, et huviringid ei ole arenguks olulised?
42-aastane Silja ei mäleta, et tema lapseks olemise ajal tegi ta oma kodutööd ISE.
Mitte keegi ei sõidutanud teda kooli ja tagasi, mitte keegi ei sõimanud õpetajaid, et liiga palju kodutöid....
Kool algas vaid 12 päeva tagasi ja juba on hala üleval. Mis siis veel edasi saab? Vaene Silja. Kindlasti varsti tulevad nii depressioon kui paanikahood ja muu selline. Peaks juba varakult psühhiaatri valmis vaatama endale.
huvitav, MIKS küll lapsevanemad ei taha aru saada,et lapsel peab olema eelkõige kool ja õppimine ja kui see on korras ning siis veel aega üle jääb - siis alles tulevad igasugu trennid ja muud huviringid
Õpetajaid siin süüdistada vast ei tasu. Neile on programm ette antud ja läbi tuleb see võtta.
Aga muidu olen nõus- lapsest on kahju, endast on kahju, isegi kassidest kodus on kahju- keegi sellest väsinud lapse koduste tööde trallist ei pääse.
Alaelaise tööaeg ja tunnid on seadusega vägagi paika pandud. Aga kuidagi õppimine töö nimetuse alla ei käi. Jah, ka mina sain käia laupäeval koolis, aga sellist tööde hulka, mis praegu koju antakse, küll ei olnud.
Ja mitte ainult argipäeviti, vaid ka nädalavahetuseks lajatatkse õppimisi.
Ammu on tekkinud küsimus, et millal siis puhatakse ?
Antakse jah jube palju õppida, 2. klassi juntsu vajab veel pidevat juhendamist aga kui hull on asi 9. klassis käival lapsel. Vahest veel õhtul hilja tuleb õppida, et kõik tehtud jõuaks + kool ootab et 9 klass veel ka kooli üritusi korraldaks. Täna on koolis koormus ja nõudmised oluliselt kõrgemad kui 20 aastat tagasi
Seda nn lugejakirja on õhtuleht trükkinud juba mitu aastat järjest, et see vaene laps algklassidest ikka kaugemale pole jõudnud. Mina nimetaksin seda väljamõeldist vihakõneks kooli ja õpetajate aadressil, sest faktid ei vasta tõele. Algklasside töövihikus polegi võimalik koduseks tööks anda lehekülgede kaupa ülesandeid, sest neid lihtsalt ei olegi seal ühe teema kohta sellisel hulgal ja enamus saab tunnis tehtud. Loodame, et see vaene laps ikka järgmise aasta sügisel on jõudnud algklassidest kaugemale ja õhtulehe tegijad võiksid kirjutada tõelistest probleemidest.
Sina lapsevanem, lase ennast arsti juures kontrollida. Kui laps ei jõua, siis jäta huviring ära, kui see ka ei aita siis trenn samuti. Ühiskond ei vaja lo.lle!
Olen omal ajal samuti koolis käinud. Ainult et siis olid koolipäevad kuuel päeval nädalas - ka laupäeviti oli 5 koolitundi. Tunnid algasid 7.45 ja olenevalt päevast kestsid 5-7 tundi. Oli ka loomulik, et peaaegu igas aines anti ka koduseid ülesandeid teha. Eks ta ka raske oli ehk aga keegi otse ei virisenud. Võrreldes praegusega oli siis koormus veelgi suurem ja ka kogu koolivarustus tuli endal igapäevaselt kodu ja kooli vahet tassida. Aga ometi lõpetasid kõik kooli ja leidsid elus oma koha. Tänapäeval tundub, et iga väiksemgi koormus loetakse kohe üliraskeks. Kaeblemist on liiga palju.
Kas 42 aastat vana Silja arvab, et varem oli lapsevanematel kergem? Ta võiks enda kooliaega meelde tuletada. Ei olnud siis võimalust kasutada kodutööde tegemisel internetti ega "nutikaid", et kiirelt vajalikku infot saada. Ei ole tänapäeval vaja tegeleda ÜKT tundide tegemisega ega pioneeri- ja komsomolitööga kohustuslikus korras. Vanapaberi kogumine toimub tänapäeval koolides kampaania korras, mitte normi täis saamiseks nagu varem oli. Tänapäeval on lapsel koolis käia ikka kergem. Aga ikka ei sobi.
Õpetajad jätaksid heameelega vähem õppimist kodus, paraku on aga neilgi tamp taga ja kõik asjad tuleb läbi võtta nii nagu haridussüteemis ette on nähtud. Õpetajale on ka ette nähtud, kui palju aega ta saab iga peatüki jaoks pühendada, et jõuaks kõik selle, mis vaja, aastaga läbi võtta. Siinpuhul ei tasuks süüdistada mängijat vaid mängu ennast..
KOMMENTAARID (73)