Uudised

PERSONALIJUHT: erivajadusega inimese palkamisel tuleb palju õppida ja muuta ka mõttemaailma  (9)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. september 2019, 11:00
Kurti noormeest Jaan-Raul Ojastut, kes töötas suure kaupluse kassas, kiitsid kliendid kui mustermüüjat. Foto: Laura Oks
Kas kurt saab olla poes kassapidaja? Miks mitte! Rimi oli esimene Eesti kauplustekett, kes söandas aastaid tagasi kurdi inimese kassasse teenindama panna. Võib-olla poleks seda tehtudki, aga noormees, kes töötas kaupluses, käis niikaua peale, kuni see sai võimalikuks.

"Kui inimesel on soov töötada ja ta saab hakkama, siis miks ei peaks talle võimalust andma? Raske võib ju olla, kuid seda saab lahendada," rääkis Jaan-Raul Ojastu tööst kassas mõni aasta tagasi intervjuus Õhtulehele.

Jaan-Raul on endistele kolleegidele eredalt meelde jäänud – tal oli nii suur tahe ja soov seda tööd teha ning elus uusi asju kogeda.

Samal teemal

 „Jaan-Raul on käinud vabatahtlikuna ka Keenias lapsi õpetamas ja mäletan, et ta unistus oli saada matemaatikaõpetajaks. Ta on meil isegi kaks korda töötanud. Jälgin endiselt, kuidas tal läheb, temast on aeg-ajalt meedia vahendusel kuulda,“ räägib Rimi personalijuht Kaire Tero.

Erivajadusega inimese palkamisel tuleb palju õppida ja muuta ka mõttemaailma. Rimi pani alguses kassasse A4 sildi, mis hoiatas, et siin töötab kuulmispuudega inimene, mistõttu teenindamisega võib kauem aega minna.

 „Me justkui vabandasime klientide ees ja ometi andsid just nemad tagasisidet, et teeme teenindajale liiga. Kurdid tegid tööd tihtipeale veel kiiremini kui kuuljad ja nad suudavad pakkuda suurepärast teenindust,“ kirjeldab Tero.

Sildid korjati ära ja pole olnud põhjust neid tagasi panna. „See on väga äge, et erivajadusega inimesed tahavad töötada!“ rõõmustab Tero. „Nad tahavad saada osa seltsielust ja tunda, et on vajalikud ja oskavad midagi teha. Kandideerimisel on neil reeglina väga suur motivatsioon tööd teha ja ma ei näe põhjust, miks me ei peaks neile seda pakkuma.“ Erivajadustega inimestega otsitakse kontakti eri ühingute kaudu ja kaasa on räägitud ka seadusandluse muutmiseks.

Jaan-Raul on veendunud, et kui midagi elus väga tahta, saab hakkama kõigega, puudest hoolimata. Seepärast paneb ta kõigile südamele, et oma unistuste nimel ei tohi kunagi alla anda.

Rimi personalijuht Kaire TeroFoto: Erakogu

Hirmud tuleb ületada

Rimi kogemus näitab, et vähenenud töövõimega inimeste hulk, kes julgevad tööle tulla, on praegu suurem ja ühiskond samuti tolerantsem.

Kuid ettevõtetel, kes pole selliste inimestega kokku puutunud, on endiselt väga palju hirme. Tero hinnangul on vähenenud töövõimega inimesed võimekad ja motiveeritud, mis annab veelgi rohkem julgust neid palgata. „Lisaks kurtidele palkame ka vaimse- ning liikumispuudega inimesi. Ehitame uusi kauplusi teadlikult nii, et sinna on võimalik ratastooliga ligi pääseda. Paljude meie kaupluste kassades on näiteks ratastooliliftid, et töökoht sobivaks reguleerida.“

Aga kuidas suhelda kurdi kolleegiga, kelle suhtluskeel on viipekeel? „Rimis töötab pidevalt 20-25 kurti ning meil oli kunagi ka vaheastme juht, kes oma eraelust tulenevalt oskas viipekeelt,“ kirjeldab Tero.

Esimene kurt inimene tuli Rimisse tööle 10 aastat tagasi. Neid on kaasatud ettevõtte tegevustesse – korraldatud eraldi koolitusi, nad on väga oodatud ka seminaridel ja konverentsidel. Üritustele ja koosolekutele on kutsunud viipekeele tõlgid.

Kui jõuti tõdemuseni, et kuulmispuudega inimesi töötab neil juba nii palju, otsustati keskastme juhtidele korraldada viipekeele koolitus. „Eelmisest sügisest kuni selle aasta kevadeni toimus meil viipekeele koolitus. See on nagu iga teisegi võõrkeele õppimine – võtab aega, tahab pühendumist ja praktikat ja eeldab motivatsiooni,“ kirjeldab Tero. „Õnneks seda jagus meie juhtide seas ning riik pakub sellistes ettevõtmistes ka rahalist tuge.“

Suhtlemisprobleeme ei ole

Tero sõnul ei mõjuta inimeste erivajadused olulisel määral seda, mida nad võiksid ja saaksid teha. Kurti ei saa küll panna näiteks telefonisuhtlust tegema, aga muus osas on viipekeel, nagu mõni teine keel – keegi räägib inglise, keegi vene ja kolmas viipekeelt. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Üks Rimi kurtidest teenindajatest on teinud töökohal edukalt väljaõpet hoopis kuuljale teenindajale.

„See, et nende suhtluskeel on viipekeel, ei tähenda, et neil on suhtlemisprobleeme, pigem on vastupidi – nad on väga suhtlemisaltid nii kuuljate kui ka viipekeelsete inimestega. Nad on aktiivsed kaasa rääkima ja sõna võtma – nad teevad ettevõtlikkusega sageli kuuljatele silmad ette! Nende inimeste tänulikkus, kui sa annad neile võimaluse ja usaldad neid piisavalt, on väga armas ja meile väga tähtis. Nad ei jää hiljaks, ei jäta oma töid tegemata ja on huvitatud uute asjade õppimisest.

Tero ütleb naljatamisi, et vahel on tavainimestel suuremad erivajadused ja ootused kui erivajadusega inimestel. Alustades sellega, kellega ta on nõus suhtlema, millist tööd on nõus tegema, millal ta on valmis tulema, kas ta on hommikune või õhtune inimene, tahetakse teada, millal ja kui tihti saab teha suitsupause ja mida kõike veel!

"Erivajadusega inimesed teevad fantastilist tööd", kiidab Tero. Meil on tööl näiteks mitmed vaimse puudega kärupaigaldajad – olen mitmeid kordi istunud ja vaadanud, kuidas nad seda viimast kärude kokkutoomist enne kaupluse sulgemist teevad – need read on perfektselt sirged, neil on täpselt teada, kui palju kärusid on ja enne ei lõpetata, kui iga viimane kui käru on leitud ja rivis öiseks puhkuseks oma koha leidnud. See teeb südame soojaks.“

Mida teha, kui soovid tööle võtta erivajadusega inimest?

● Tee koostööd vähenenud töövõimega inimeste ühendustega (Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit jne).

● Tee see otsus teadlikult ja kaasa meeskond. Pole mõtet kõigepealt inimest tööle võtta ja siis vaadata, kas senised töötajad harjuvad sellega. See peab olema ühine kokkulepe.

● Loe kokku plussid ja miinused, analüüsi, kuidas igaüks saaks panustada ja mida täpsemalt peab töökorralduses muutma.

● Kasuta ära kogukondi, kus erivajadustega inimesed liiguvad. Kui oled kord juba edukalt palganud, soovitatakse sind kui tööandjat kindlasti edasi.

● Hakka kusagilt pihta. Hirmul on suured silmad – kui ennast kurssi viid, lähevad hirmud palju väikemaks.

● Otsusta kindlalt, kas soovid sel moel ühiskonda panustada? See on strateegia, mitte juhuslik otsus.

● Ära eelda, et kõik hakkab kohe esimesest päevast sujuma, võta aega õppimiseks ja protsesside ümbervaatamiseks.

● Vii ennast kurssi erivajaduste nüanssidega. Näiteks on hea teada, et kui suhtled kurdiga viipekeeletõlgi abil, siis tuleks vaadata otsa ikka kurdile, mitte tõlgile, sest suhtled ju temaga.

● Erivajadus või vähenenud töövõime ei anna sellele inimesele õigust teistega halvasti käituda, ära tunne süüd, kui oled andnud inimesele võimaluse, aga ta kahjuks ei sobi meeskonda.

● Kuna erivajadused ja inimesed on erinevad, siis arvesta, et vajadusel tuleb töökohta ja tööülesandeid personaalselt kohandada.