Sisuturundus

ERINEVAD VÕIMALUSED: kuidas ravida eesnäärmevähki? 

Eesti Vähiliit + vähiennetuskampaania, 30. september 2019, 12:03
Foto: Envato Elements
Eesnäärmevähi ravi valikud pole alati üheselt mõistetavad. Isegi sama riigi piires võib ühe ja sama staadiumiga vähi ravi olla kardinaalselt erinev. Järgnevalt on ära toodud Eestis enam kasutuselolevate ravimeetodite lühitutvustus.

Haiguse aktiivne jälgimine (oota ja vaata)

Selle strateegia puhul käib eesnäärmevähiga mees regulaarselt kontrollis, mille jooksul jälgitakse täpselt haiguse arengut. Kaks korda aastas teostatakse eesnäärme kontroll sõrmega ja võetakse verest PSA test. Korduv eesnäärmebiopsia teostatakse oluliste muutuste ilmnemisel või vastavalt keskuses praktiseeritavale jälgimisskeemile kord aasta või kahe tagant. Aktiivset jälgimist võib soovitada eelkõige juhtudel, kus leitud kasvaja on väike, piirdub eesnäärmekoega ja on oodatavalt aeglase kasvuga (madal Gleasoni skoor). Kuna on teada, et üldiselt arenevad 70-80. eluaastates leitud väikese mahuga vähid üsna aeglaselt, siis sobib selline taktika eelkõige vanemaealistele meestele, kelle puhul aktiivravi riskid võivad ületada kasvajast tingitud terviseriske. Vajadusel, kui ilmneb kasvaja oodatust kiirem areng, on alati võimalik üle minna teistele, aktiivsematele ravimeetoditele.

Radikaalne prostatektoomia (eesnäärme täielik eemaldamine)

Operatsiooni käigus eemaldatakse kogu eesnääre koos kapsli ja seemnepõiekestega. Enamasti teostakse operatsioon üldnarkoosis. Tegemist on avatud (haavaga) operatsiooniga, kus lõige tehakse keskjoonel häbemeluu ülaservast kuni nabani.

Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud juurutama vähemtraumaatilist endoskoopilist radikaalset prostatektoomiat, mille käigus teostatakse operatsioon läbi mitme väikese lõike sisse viidud peenikeste instrumentidega kaamera kontrolli all. Mõlemad operatsioonitüübid vajavad uroloogilt väga head väljaõpet ja ka kogenud tugipersonali.

Seetõttu teostatakse vastavaid operatsioone vaid Eesti kõige suuremates kliinikutes. Haavade paranemise perioodil pole hea mehel endal kusel käia, seetõttu jäetakse mehele 7-10 päevaks kusiti kaudu põide kateeter. Kateetri eemaldamise järgselt lubatakse mees järgmisel päeval haiglast koju.

Operatsiooni olulisemateks kõrvalnähtudeks võivad olla erektsioonihäire (impotentsuse) teke ja kusepidamatus. Kusepidamatuseks nimetatakse mehe võimetust kontrollida oma kusemisrefleksi, mis põhjustab soovimatut kuse leket. Mõõdukas stressitüüpi (füüsilisel pingutusel, köhimisel, aevastamisel jne tekkiv) kusepidamatus on vahetus operatsioonijärgses perioodis väga sagedaseks probleemiks. Siiski kaob kusepidamatus enamikel meestel 3-6 kuu jooksul. Vaid 3% meestel võib tekkida püsiv kusepidamatus. Kuigi kusepidamatus võib mehele põhjustada olulist elukvaliteedi langust, peab alati meeles pidama, et tegemist on enamasti iseenesest mööduva probleemiga. Vajadusel võib ajutiselt kasutada meestele mõeldud mähkmeid.

Kasuks tulevad vaagnapiirkonna lihastööd tugevdavad (Kegeli) harjutused, mida on soovitav õppida eriettevalmistusega füsioterapeudi juhendamisel. Mõnikord on siiski vajalik kasutada kusepidamist parandavaid ravimeid. Püsiva ja raskemakujulise kusepidamatuse puhul opereeritakse kusiti ümber kunstlik kusepõie sulgurlihase protees, mida mees saab ise avada ja põit tühjendada munandikotti nahaalusi paigutatud pumba abil. Taolisi proteesioperatsioone tehakse ka Eestis.

Erektsioonihäireks nimetatakse mehe võimetust saavutada ja säilitada vahekorra edukaks läbiviimiseks vajalikku peenise jäikust. Operatsioonijärgne erektsiooni kvaliteet sõltub suuresti mehe eelnevast erektsioonivõimest, vanusest, aga ka operatsioonitehnikast. Operatsiooni käigus püütakse võimaluse korral säilitada mõlemal pool eesnäärme kõrvalt kulgevad peenist varustavad närvikimbud. Kui närvikimbud õnnestub säilitada mõlemal pool, on operatsioonijärgse erektsioonihäire tõenäosus umbes 40%, kui vaid ühel poolel, siis juba 70%. Siiski esineb pea kõigil eesnäärmekasvaja operatsiooni läbi teinud meestel alguses mõningane erektsioonivõime langus, mis enamasti möödub 6 kuni 12 kuu jooksul peale operatsiooni. Viimastel aastatel on välja töötatud mitmeid operatsioonijärgse impotentsuse riski vähendavaid raviskeeme. Selleks kasutatakse vahetus operatsioonijärgses perioodis regulaarselt erektsioonivõimet parandavaid ravimeid. Mehed, kellel siiski erektsioonihäire püsima jääb, saavad enamasti hiljem abi samadest ravimitest. Samuti võib probleemi lahendamiseks kasutada erektsiooni tekitavate ainete viimist kusitisse või peenisesiseseid süsteid. Kõige raskematel juhtudel saab abi peenise proteesi operatsioonist.

Kiiritusravi

Kiiritusravi, mis paljudes maailma vähiravi keskustes konkureerib eesnäärmekasvaja raviskeemis edukalt operatiivse raviga, kasutatakse Eestis vähe. Enamasti kasutatakse kiiritusravi eesnäärmega piirdunud või siis ka eesnäärmest ümbritsevatesse kudedesse kasvanud kasvajate puhul.

Kaugelearenenud vähijuhtude korral kasutatakse kiiritusravi üksikute luumetastaaside põhjustatud valu leevendamiseks. Meetoditest kasutatakse enim tavalist väliskiiritusravi, viimastel aastatel on eesnäärmega piirduvate kasvajate puhul järjest enam kasutama hakatud ka kehasisest kiiritusravi ehk brahhüteraapiat, kus ultrahelianduri kontrolli all viiakse lahkliha piirkonnast eesnäärmesse radioaktiivsed nõelad. Kiiritusravi tulemuslikkus on eesnäärmega piirdunud kasvajaprotsesside puhul samaväärne operatiivse raviga. Kiiritusravi põhjustab operatiivsest ravist veidi vähem kusepidamatust ja impotentsust. Samas lisanduvad riskid pärasoole ja kusepõie kahjustuseks.

Hormoonravi

Hormoonravi kasutatakse juhtudel, kui kasvaja on juba levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid. Meessuguhormoonid reguleerivad eesnäärme, aga ka eesnäärmekasvaja rakkude elutegevust. Ravi põhimõtteks on blokeerida meessuguhormoonide toimet, misläbi vähirakkude kasv pidurdub. Kuigi hormoonravi vähendab enamasti eesnäärmevähist tingitud kaebusi, pole siiski tõestust leidnud, et see meetod raviks otseselt kasvajahaigust ja pikendaks eesnäärmekasvajaga haigete eluiga. Väike osa (umbes 5%) eesnäärmekasvaja vorme ei allu üldse hormoonravile (hormoonsõltumatud kasvajad) ja suur osa hormoonravile alguses hästi reageerivaid kasvajaid muutuvad hormoonsõltumatuks mõneaastase ravi järel.

Keemiaravi

Keemiaravi kasutatakse vaid siiretega eesnäärmevähi vormi korral, kui kasvaja ei allu (enam) hormoonravile. Keemiaravi tapab küll kasvajarakke, kuid mõjutab alati ka normaalseid keha rakke, mistõttu on keemiaravil teistest ravimeetoditest oluliselt enam kõrvaltoimeid. Eesnäärmevähi keemiaravis on viimastel aastatel toimunud oluline progress, mis on teinud võimalikuks veidi pikendada nende haigete eluiga ja oluliselt parandada eesnäärmevähi kaugelearenenud vormidega meeste elukvaliteeti.

Loe lähemalt meestetervis.ee

Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon on lauatelefonilt 800 2233 ning mobiililt 631 1727