Kaks eestlast tapnud nakkav ja muteeruv bakter hävitab tuntud kalatööstust (73)
Kõnealuste surmade puhul kahtlustatakse Norrast ja Soomest pärinevat kallimat sorti punast kala – külmsuitsu- ning õrnsoolaforelli ja lõhet.
Viimati avastas veterinaar- ja toiduamet sama bakteri augusti alguses kalatööstus M.V Wooli toodetud viilutatud külmsuitsulõhe ja soolaforelli pakkidest, mis olid müügil Tallinnas Haaberstis asuvas XXX-mõõtu Maximas.
M.V. Wooli peremees Mati Vetevool, kes tõusis 30 aastaga kalurist riigi tuntuimaks kalatöösturiks, kinnitas, et tema tööstuse toodang on täiesti ohutu – mees sööb oma firma tooteid igal hommikul ning peab ettevõttele osaks saavat kriitikat absurdseks
Veterinaar- ja toiduamet kahtlustab, et ohtlik bakter on end kalatööstuses sisse seadnud ja ettevõte ei saa temast lahti, vaatamata sellele, et inventari ja seadmeid pestakse osoneeritud veega.
Ettevõte: toodete kahjulik mõju inimeste tervisele on välistatud
M.V.Wool AS kinnitab, et ettevõtte kalatooted on alati vastanud Euroopa Liidus kehtivatele piirnormidele ning on välistatud nende kalatoodete kahjulik mõju inimeste tervisele. M.V.Wool teeb alates selle aasta kevadest tihedat koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) ning on kehtestanud listeeriabakteri esinemisele nulltolerantsi.
Viimasel kuuel kuul tehtud proovid kinnitavad, et ettevõtte tooted vastasid piirnormidele suure varuga, teatas M.V.Wool pressiteate vahendusel.
„Alates märtsist 2019 on M.V.Wool olnud Eesti enimkontrollitud toidutööstusettevõte ning kogu väljuv toodang on VTA kontrolli all. Alates 1. aprillist 2019 on M.V.Wool võtnud toodete säilivusaja viimasel päeval üle 600 proovi (nn kestvuskatsed) listeeria (Listeria moncytegenese) arvuliseks määramiseks kogu tootesortimendis. Tänase seisuga on kõik proovid vastanud EL-i piirnormidele suure varuga. Sellega oleme tõestanud, et tooteid on ohutu tarbida "kõlblik kuni" kuupäevani, juhul kui on järgitud tootja poolt kehtestatud säilitustingimusi,“ ütles M.V.Wooli juhataja Mati Vetevool.
„EL-is lubatud listeeriabakteri sisaldus on 100 ühikut (Lm (cfu/g)). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juunis avaldatud raport kinnitab, et alates eelmisest aastast M.V.Wooli ruumides võetud proovides jäi näitaja alla 10 ühiku ning paaril korral ulatus 40 ühikuni. Piirnormi ületavad näitajad esinesid Prantsusmaa jaekaubandusettevõttes (näitaja 400 ühikut) ning Taani hulgikaubandusettevõttes (üle 570 ühiku). Mõlemal juhul on M.V.Woolil dokumentaalne tõestus, et antud kauba säilitamise temperatuuri on rikutud ning probleem on tekkinud hilisemas külmaahelas,“ sõnas Vetevool.
VTA on juhtinud Prantsusmaa ja Taani pädevate ametkondade tähelepanu sellele, et säilitamistemperatuuri nõudeid on sealses kaubanduses rikutud.
M.V.Wool saadab mittenõuetekohase toorkala kasvatajatele tagasi
M.V.Wool kontrollib pisteliselt bakterite toorkalas esinemist, kasutades selleks ametlikult akrediteeritud toidulaboratooriume. Ettevõte teatas näiteks 16. septembril VTA-le, et tagastas ühele Soome kalakasvatusettevõttele sealt saabunud ligi viis tonni mittenõuetekohast toorainet ja kandis kalakasvataja oma musta nimekirja.
„See ei olnud esimene kord, kui tarnitud toorkala ei vastanud nõuetele ning seetõttu tuleb põhjalikult uurida Soome ja Norra kalakasvatusettevõtete toodangu vastavust normidele, kuna kõlbmatu tooraine võib jõuda tarbijateni erinevate kalatöötlejate kaudu,“ ütles Vetevool.
M.V.Wooli kvaliteeti kinnitavad sertifikaadid ja sõltumatu auditid ning ettevõte töötab pidevalt selle nimel, et kohalikul turul ja välisriikides müüdav toodang oleks tarbijatele ohutu.
Vetevool märkis, et lisaks kvaliteedi tagamisele tootmispoolel toimetatakse kalatooted edasimüüjateni spetsiaalsetes külmutusautodes, et tagada toodete õige säilitustemperatuur, vastavalt tootele kas vahemikus 0 kuni 4 kraadi või sügavkülmutatuna -18 kraadini. „Küll ei suuda me kontrollida edasist müügiahelat ning saame vaid kontrollida edasimüüja ladu“.
M.V.Wool tegeleb kalatoodete töötlemise, pakendamise ja müügiga. M.V.Wool müüb kalatooteid praegu seitsmesse välisriiki. Ettevõte on viimasel viiel aastal investeerinud tootmise kaasajastamisse kokku 2,5 miljonit eurot. Harkus asuv tootmishoone omab IFS Food sertifikaati, mis on kõrgeim toidutööstustele antav sertifikaat.
VTA on kindel, aga terviseamet seisukohta ei võta
„Pealtnägija“ toob oma saates välja vastuolu, et kui VTA on teinud selgeks, et M.V.Wool tootmishoonesse läheb puhas kala, kuid sealt väljuva kala puhul sama öelda ei saa.
„Kui leitakse sarnaste omadustega mikroob nii haigestunult, hukkunult kui ka toidust, siis sellised seosed ei ole enam vaidlustatavad,“ märkis VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Ainuüksi Taani skandaali puhkemisest on VTA teinud M.V.Woolile kümneid ettekirjutusi. VTA käskis tooteid lettidelt tagasi kutsuda ja tegi isegi sunnirahahoiatuse. Samas kaebas M.V.Wool VTA kohtusse süüdistusega, et nende kaladelt võeti proove valesti.
M.V.Wooli advokaat Allar Jõks ütleb muude vastuargumentide seas, et kui surnutel oli isegi see bakter, ei ole kindel, et just see oli surma põhjuseks. „Kui keegi väidaks, et pealtnägija eetrisoleku ajal on kolm inimest saanud infarkti, siis ei saa öelda, et saate sisu põhjustas infarkti,“ tõi Jõks näite.
Segasemaks teeb pildi see, et terviseamet on siiski ettevõtte poolel.
Terviseameti nakkushaiguste seire osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul ei saa neid surmajuhtumeid seostada M.V.Wooliga. „Ei ole välistatud, et see sama tüvi ringleb ka mujal. Meie opereerime selle infoga mis meil on. Ma ei saa ümber lükata seda mida VTA esile toob, see on pädev asutus ja ma usun nende sõnumit,“ sõnas Dontšeko teles, aga ei soovinud siiski kindlamat seisukohta võtta.
„Pealtnägija“ ei ütle, et see bakter tappis need inimesed, aga on fakt, et selle bakteri tüvi leiti nendelt surnutelt. Teisalt rõhutab VTA, et see bakter ikkagi pesitseb seal tehases, kuid nüüdsete kontrollide käigus on tehtud kindlaks, et üksi nakatunud kala ei jõuaks enam poelettidele.
Kommentaarid