Foto: depositphotos
Uudised
6. oktoober 2019, 06:00

Puust ja punaseks! Miks ikkagi tuleb vererõhku kontrolli all hoida?

Kõrgvererõhktõvel on hiiliv algus ja selle tulekut ei märgata sageli aastaid. Millal peaks vererõhule rohkem tähelepanu pöörama? Nõu annab Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse õde Tiina Anier.

Kõrgvererõhktõvel on hiiliv algus ja selle tulekut ei märgata sageli aastaid. Millal peaks vererõhule rohkem tähelepanu pöörama? Nõu annab Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse õde Tiina Anier.

Vererõhu määravad põhiliselt veresoonte toonus ja südame kui pumba töö. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on see öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Ka valutunde juures võib vererõhk tõusta.

Vererõhu mõõtmistulemust väljendatakse kahe numbriga. Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on püsivalt tõusnud. See tähendab, et ülemine ehk süstoolne vererõhk on kõrgem kui 140 mmHg ja alumine ehk diastoolne vererõhk kõrgem kui 90 mmHg. Kui kodusel korduval mõõtmisel on keskmine vererõhk 135/85 mmHg või üle selle, on põhjust muretsemiseks.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99