Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 15. märts 2022 17:21

Enamik inimesi kogeb mingil eluhetkel ärevust ja see ongi vajalik, sest kerge väike „närv sees“ mobiliseerib reservid ja sunnib paremini hakkama saama. Perearst Piret Rospu vaatleb oma blogis, mida ütleb teadus ülemäärasest ärevusest jagusaamise kohta

Ärevus võib nii lastel kui täiskasvanutel avalduda väga eripalgeliselt: hirm, rahutus, pingetunne, keskendumisraskused õppimisel või tööl, uinumisraskused või rahutu uni, kergesti ärritumine, raskus võõrastega rääkimisel või avalikel esinemistel, selline tunne, et kogu aeg keegi vaatab hindava pilguga ja mõistab hukka, eikuskilt tekkivad paanikahood, pidev muretsemine ja palju muud. Kehaliselt võib ärevus avaldada näiteks higistamise, punastamise, käte värisemise, iivelduse, kõhuvalu, kõhulahtisuse, rindkerevalu, kõrge vererõhu või tegelikult ükskõik millisest kehapiirkonnast lähtunud sümptomitena.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99