Meeled

TEE ÄREVUSELE 1:0! Kolm lihtsat viisi, kuidas elada rahulikumalt (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 29. september 2019, 13:00
Endasse tuleb suhtuda nagu mõnesse heasse sõbrasse.Foto: Vida Press
Portaal peaasi.ee veab praegu kampaaniat, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine ärevushäirete kohta.  Perearst Piret Rospu vaatleb oma blogis, mida ütleb teadus ärevusest jagusaamise kohta

Ärevus võib nii lastel kui täiskasvanutel avalduda väga eripalgeliselt: hirm, rahutus, pingetunne, keskendumisraskused õppimisel või tööl, uinumisraskused või rahutu uni, kergesti ärritumine, raskus võõrastega rääkimisel või avalikel esinemistel, selline tunne, et kogu aeg keegi vaatab hindava pilguga ja mõistab hukka, eikuskilt tekkivad paanikahood, pidev muretsemine ja palju muud. Kehaliselt võib ärevus avaldada näiteks higistamise, punastamise, käte värisemise, iivelduse, kõhuvalu, kõhulahtisuse, rindkerevalu, kõrge vererõhu või tegelikult ükskõik millisest kehapiirkonnast lähtunud sümptomitena.

Enamik inimesi kogeb ärevust mingil hetkel oma elu jooksul ja see ongi vajalik, sest kerge väike „närv sees“ mobiliseerib reservid ja sunnib paremini hakkama saama. Kui aga ärevus hakkab elu segama, häirides und, õppeedukust või suhete loomist, nimetatakse seda juba ärevushäireks.

Samal teemal

Ravimata ärevus võib põhjustada depressiooni, viia enesetapuni või muul põhjusel varase surmani. Elukestva ärevuse all kannatajatel on rohkem südamehaigusi ja nad jäävad tõenäolisemalt dementseks.

Ärevusega on vaja tegeleda

Teisest otsast vaadates: ärevus on mõnes mõttes nagu kingitus. Ravimitega midagi erilist siin ära teha ei saa, kiirelt saab suurema pinge rahustitega küll maha võtta ja antidepressandid ka lubavad mõnda aega elada, aga tavaliselt tuleb pikas perspektiivis ärevus ikkagi tagasi ja nõuab endaga tegelemist. Pikaajalist kasu võib saada uute oskuste (tööriistade) omandamisest, ärevuse tundmaõppimisest ja aktsepteerimisest, seega on ärevushäirete näol tegemist seisunditega, mis sunnivad meid arenema ja inimestena kasvama. See polegi nii halb, või mis?

Mida ütleb teadus?

Kuidas siis teaduse arvates võiks ärevusele 1:0 teha? Valisin täna välja kolm lihtsat viisi. Või noh, lihtne öelda, raske teha, nagu elus ikka.

1.Ole enda suhtes sõbralik

Kui sul oleks sõber, kes iga sinu eksimuse suunas näpuga näitaks, iga pisiasja peale näägutaks ja mitte kunagi hingetõmbeaega ei annaks, siis kui kauaks te sõpradeks jääksite? Tõenäoliselt tahaksid temast kiiremas korras lahti saada ja leiutaksid vabandusi, miks mitte kohtuda. Mõnikord on ärevuse (ja depressioonil on sama halvad kombed) käes kannatavad inimesed iseenda suhtes just täpselt niisugused näägutavad ja alati kritiseerivad. Enda nahutamine käib mõttes nii kiiresti ja nii sageli, et lõpuks inimene ise ei pane seda isegi enam tähele.

Kui teed vea või tunned, et oled mingis sotsiaalses situatsioonis endale häbi teinud, ära kritiseeri ennast, vaid selle asemel lihtsalt märka ja tunnista seda, et sul on kange kirg iseennast kritiseerida. Sellele tungile ei pea järele andma, enesesüüdistamise mõtet saab märgata ja siis oma teed minna lasta. Juhi tähelepanu tagasi sellele tegevusele, mis parasjagu pooleli oli, ja jäta enesepiitsutamise mõtted kus seda ja teist.

Foto: Pixabay

 Iseendasse sõbralikult suhtumise õppimiseks on parim aeg lapsepõlv ja iseendasse suhtumist õpetavad meile meie vanemad. Lapsi pidevalt kritiseerides ei juhtu mitte see, et lapsed hakkaksid meid vastu kritiseerima või oma kaaskondlastesse kriitiliselt suhtuma, vaid nad hakkavad hoopis iseennast maha tegema. Lastesse sõbralikult suhtudes, küll piire seades, aga inimlikke eksimusi lubades on lootust, et nad ka tulevikus ise oma vigade kallal lõpmatuseni ei nori.

 Sotsiaalse ärevusega inimesed on enda suhtes vähem sõbralikud kui terved ilma ärevushäireta inimesed. Kui vanuse kasvades muutuvad terved inimesed enda suhtes järjest sõbralikumaks ja mõistvamaks, siis sotsiaalse ärevusega inimeste komme ennast väiksemategi vigade pärast maha teha muutub järjest tugevamaks.

 2. Sea eesmärke ja hoia neist kinni

Inimesed, kes ei löö oma eesmärkidele käega (või kes ajapikku suudavad oma eesmärkidest paremini kinni hoida) ja kellel on positiivne vaade tulevikule, on vähem ärevad ja neil on harvem paanikahoogusid.

 18 aastat kestnud uuringus jälgiti üle 3000 täiskasvanu. Eesmärkidest kinni pidamist hinnati küsimustega nagu „Kui ma kohtan probleeme, siis ma ei anna alla enne, kui olen need lahendanud“ või „Ma saan hakkama enam-vähem kõigega, mida ma otsustan teha“ ja positiivset suhtumist hinnati küsimustega nagu „Ma leian midagi head isegi kõige halvemates olukordades“.

Foto: Pixabay

 Inimestel, kes uuringu alguses 1990ndatel olid sihikindlamad ja optimistlikumad, olid järgneva 18 aasta vältel vähem depressioonis ja vähem ärevad ja neil oli vähem paanikahoogusid. Nendel, kes alguses olid pidetumad, kuid ajapikku parandasid oma eesmärkidest kinni pidamist, vähenes ajapikku ka vaimse tervise häirete esinemine.

 3. Kehaline treening?

Keskealistel Aasia naistel korraldatud uuringus leiti, et nõrgem pigistusjõud kätes ja viletsam jõud jalgades (istuma-püsti tõusmise ülesande täitmise pikem aeg) seostus kõrgemate ärevuse näitajatega . Lihasjõudlus on ilmselgelt treenitav, kas see ka ärevust vähendada suudab, selle uuringu põhjal öelda ei saa, aga hea lihtne võimalus, mis tasub proovimist igatahes.

Foto: Pixabay

 Seega – ärevus on meie elus sage ja mõnikord nõuab tegelemist rohkem, kui me võib-olla sooviksime. Järgmine kord kirjutan veel mõnedest viisidest, kuidas ärevusega toime tulla. Seniks aga soovitan tuhnida Peaasi.ee lehel, seal on tõesti head infomaterjalid.

3 KOMMENTAARI

KAS ON IKKA EESTI vabariik 30. september 2019, 06:51
1. SIIN Lollidemaal ,,, ON aastaid Inimesi hullutatud ja paljaks Röövitud ! Ainuke võimalus oleks Vanematel kui 50+ maale kolida ;;;ET seal tühjas külas nautida rahu niikaua .---kui sureme !
l
lihtne 29. september 2019, 15:07
lihtne on elada rahulikumalt, kui elad oma elu, mitte ei võistle pidevalt teistega uhkema meigi, kirevamate hilpude, kaugema reisi, kuulsamate tuttavate , jne. pärast. Tunnista, et oled sina ja sinu elu ja see on sinu elada mitte teiste ees uhkeldamiseks.
Loe kõiki (3)