GRIPIHOOAEG ALGAS! Nii kaitsed end kõige paremini kurnava haiguse eest! (6)

Gripp on hingamisteede äge nakkushaigus. Tõnissoni sõnul on gripihooaeg eelkõige sügis-talv, kuid meie kliimas kestab see kuni maikuuni.

“Oluline on sel ajal turgutada oma immuunsüsteemi. Süüa tervislikult ja vajadusel võtta juurde vitamiine. Aktiivne elustiil, regulaarne treening, viibimine värskes õhus ning loomulikult täisväärtuslik uni on need, mis aitavad hoida organismi vastupanuvõimet viirustele,” lisas Tõnisson.

Tõnissoni sõnul on gripiviirus aga kiire muutlikkusega, mistõttu immuunsuse tagamiseks on oluline end enne hooaega vaktsineerida. “Vaktsineerimine aitab meid ilma gripita läbi saada,” lausus arst. Pikalt olid kasutusel kolme gripiviiruse tüve katvad vaktsiinid, kuid viimastel aastatel on turule jõudnud neljavalentsed vaktsiinid, mis on tõhusamad.

Parim aeg ennast vaktsineerida on septembri lõpus või oktoobri alguses, sest nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Tõnissoni sõnul on suurem risk haigestuda neil, kes võivad grippi haigestunutega tihedamalt kokku puutuda: tervishoiutöötajad, õpetajad, lasteaiakasvatajad, lapsehoidjad aga ka lapsed, kes käivad lasteasutustes.

Gripp võib olla ohtlik

Gripp võib olla osadele inimestele ohtlikum kui teistele, näiteks alla viieaastastele lastele. Eriti ohtlik on haigus esimesel kahel eluaastal, samuti vanemaealistel ehk üle 65aastastel. Gripp võib olla ohtlik ka rasedatele, kroonilistele haigetele, immuunpuudulikkusega inimestele jt.

Vaktsineerimine on väga oluline ka rasedatele ja imetavatele emadele. „Ühelt poolt kaitseb vaktsiin ema ennast, sest raseduse ajal ja pärast sünnitust on ta rohkem ohustatud gripi raskete vormide ja tüsistuste eest. Teisalt on vaktsiin vastunäidustatud alla kuue kuu vanustele lastele, mistõttu on nende kaitsmiseks olulised emalt saadavad antikehad, kas siis raseduse ajal verega või pärast sündimist rinnapiimaga,” lausus Tõnisson, kummutades rahva seas levivat müüti, nagu oleks gripivaktsiin ohtlik lastele, rasedatele ja imetavatele emadele.

Tõnissoni sõnul peaksid end kindlasti vaktsineerima gripi poolt ohustatud gruppi kuuluvad inimesed ja nende lähedased. “Samas soovitan gripi vastu vaktsineerimist kõigile, kellel puuduvad vastunäidustused, sest see vähendab riski nakatuda, põdeda gripi raskeid vorme ning saada tüsistusi.”

Vaktsineerimine on arsti sõnul vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral. Vaktsineerida ei tohi, kui inimesel on parajasti palavik ja ta on haige. Pärast palavikuhaiguse möödumist võib ennast rahulikult taas vaktsineerida.

Gripi vastu vaktsineerimine on oluline ka seetõttu, et see vähendab haiguse võimalikku levikut tööl, koolis ja lasteaias.

Arenguruumi veel on

Eelmisel gripihooajal vaktsineeris Eestis ennast gripi vastu üle kahe korra rohkem inimesi kui sellele eelnenud hooajal, mille tulemusena langes nii gripi tõttu surnud kui ka intensiivravi vajanud inimeste arv.

Hinnanguliselt haigestus eelmisel hooajal  grippi 45 000-55 000 inimest, mis oli viis protsenti vähem, kui sellele eelnenud hooajal. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6%, intensiivravi vajanute arv 38,7% ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4% .

Tõnissoni sõnul on haiguse leviku vähenemine positiivne trend, kuid ta tõdes, et arenguruumi Eestis veel on. „Eelmisel gripihooajal oli Eestis vaktsineeritud 7% elanikkonnast. Euroopa Liidu keskmine vaktsineerinute arv on aga pool elanikkonnast,” lisas Tõnisson.

Kuidas grippi ära tunda?

Arsti sõnul pole gripi eristamine külmetusest lihtne, kuid on mõned tunnused, mis viitavad pigem gripile. Gripile tuleks mõelda haiguse hooajal: tippaeg on tavaliselt jaanuar-veebruar. Kindlasti tasub gripivõimalust kaaluda pärast võimalikku kontakti haige inimesega kodus, tööl, koolis, lasteaias, trennis või mujal.

Võrreldes külmetusega on gripile iseloomulikumaks kõrge palavik (38 kraadi ja rohkem), sümptomite järsk algus, tavaliselt 3-6 tunni jooksul ning tüüpiliselt kaasnevad ka muud nähud, nagu peavalu, lihaste valu, külmavärinad ja märgatav väsimus.

Gripi poolt põhjustatud köha on haiguse alguses tavaliselt kuiv, nohu pole gripiviirusele üldiselt omane.