TEADUSE ABIL SÜNDINUD: Maailma esimene kehaväliselt loodud laps Louise Brown hoiab süles 13 nädala vanuseid kaksikuid, kes samuti sündisid siia ilma kunstliku viljastamise abil. Pilt on tehtud 2003. aastal, kui tähistati 25 aasta möödumist esimese katseklaasilapse Louise'i sünnist.Foto: Reuters/Scanpix
Triin Tael 5. oktoober 2019 00:01
Norra viljakusekspert on vallandanud poleemika, väites, et kunstviljastamisega võidakse järgmistele põlvkondadele edastada vigaseid geene, mis muidu koos oma kandjaga sureksid. Defektid muutuvad laialdasemaks ning normaalne viljastumine järjest raskemaks, maalib doktor Hans Hanevik tulevikust trööstitu pildi. 

Norra viljakusekspert on vallandanud poleemika, väites, et kunstviljastamisega võidakse järgmistele põlvkondadele edastada vigaseid geene, mis muidu koos oma kandjaga sureksid. Defektid muutuvad laialdasemaks ning normaalne viljastumine järjest raskemaks, maalib doktor Hans Hanevik tulevikust trööstitu pildi. 

Maailma esimene kehaväliselt loodud laps Louise Brown tähistas mullu suvel 40 aasta juubelit. Katseklaasiviljastamise (IVF) pioneerid Patrick Steptoe ja Robert Edwards olid pidanud targemaks jätta tema emale Lesley Brownile otsesõnu ütlemata, et nende eksperimentaalse viljatusravi tulemusel polnud seni ainsatki rasedust pidama jäänud. Lesley ja tema mees John olid niigi meeleheitel – nad olid üritanud üheksa aastat tulutult peret luua. Lesley munajuhad olid lootusetult ummistunud. Kuid 25. juulil 1978 tuli Edela-Inglismaal asuvas Oldhami haiglas tänu günekoloog Steptoe ja füsioloog Edwardsi revolutsioonilisele protseduurile ilmale 2,6kilone terve ja tubli tüdruk, kes sai nimeks Louise. Seni oli ligi 300 naisest, kellele arstide tandem oli üritanud embrüot siirata, jõudnud kliinilise raseduseni vaid viis, kuid ükski lapseootus ei lõppenud õnnelikult. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad