Keha

PÕIS EI PEA KORRALIKULT? Hinda nende seitsme küsimuse abil, kui tõsine on probleem (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. oktoober 2019, 05:00
Paljud inimesed ei julge uriinipidamatuse vastu üldse abi otsida. Foto: Vida Press
Uriinipidamatus ehk inkontinentsus  tähendab tahtmatut urineerimist ebasobivas kohas ja ebasobival hetkel. See on sage probleem vanemas eas inimestel, aga ka mitmete haiguste ja traumade korral.

Arvatakse, et Eestis võib olla 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel on  suuremal või vähemal määral uriinipidamatust.

Samal teemal

Uriinipidamatuse põhjused võivad olla väga erinevad: rasedus, tüsistused sünnitusel, menopaus, eesnäärmeprobleemid, kuseteede- ja põiepõletikud, kroonilised- või mitmed kaasuvad haigused, diabeet, neuroloogilised probleemid, kõhukinnisus, aga ka pidev raskuste tõstmine, rühihäired, istuv eluviis, vanus, ülekaalulisus ja vahel ka ravimite kõrvaltoime.

Ehkki uriinipidamatus on sage probleem, püüavad inimesed seda sageli varjata nii lähedaste kui ka hoolduspersonali eest. Paljud uriinipidamatuse all kannatavad inimesed ei otsi kunagi vaeva leevendamiseks abi ega küsi nõu, kuna peavad seda teemat sageli piinlikuks 

Uriinipidamatus võib hõlpsasti viia elust kõrvale tõmbumiseni ja sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne.

Kui tihti on normaalne pissida?

Kuseteed viivad uriinina organismist välja jääkained koos liigse vedelikuga. Uriin moodustub neerudes (sõltumata joomisest 1–2 ml/min), põis mahutab tavaliselt 250–500 ml uriini. Normaalne urineerimine on tahtliku kontrolli all. Kui põide on kogunenud üks või kaks klaasitäit uriini, tekib vajadus urineerida. Normaalne urineerimissagedus on 4–7 (8) korda.

Foto: Pixabay

7 küsimust põieprobleemide kohta

1. Kui tihti käid WCs? Mitme tunni tagant ja miks? Kas käid ka öösel WCs?

2. Kas urineerid vabalt või pead pingutama (kõvasti suruma, väikeste kogustega)? Kuidas te tunned pärast WCs käimist, kas tahad varsti jälle minna?

3. Kas suudad uriini kinni pidada?

4. Kuidas sulle mõjub, kui köhid, aevastad või pingutad? Kas püksi tulevad tilgad, pool uriini või kõik?

5. Kui palju sa vedelikku tarbid ja mida sa jood?

6. Kas võtad  mingeid põietablette ja millal?

7. Kas sind on kunagi kateteriseeritud (enesekateteriseerimine) ja miks? Kas on esinenud jääkuriini - uriini, mis jääb põide peale teadlikku urineerimist?

Foto: Pixabay

Uriinipidamatust ehk  inkontinentsust on mitu liiki

Sundinkontinents: tekib ootamatu ja tugev urineerimistung ning põis võib enne WCsse jõudmist täielikult tühjeneda. Esineb paljude haiguste korral: kusepõiepõletik, kasvajad, eesnäärme suurenemine (meestel), neuroloogilised haigused (hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, insult, dementsus).

Ülevooluinkontinents: uriinieritus, mille põhjuseks on väljavoolu takistus või põie ülemäärane täitumine. Põis on täis ja nüüd sinna kogunev uriin voolab välja.

Jääkuriin: see on uriin, mis jääb põide peale teadlikku kusemist. Tavaliselt ei jää pärast kusepõie tühjendamist põide uriini. Jääki määratakse vastava aparaadiga või kusepõie kateteriseerimisega. Jääkuriini norm: 5-7 ml, üle 50 ml vajab ravi.

Segatüüpi inkontinentsus: esineb nii pingutus- kui sundinkontinentsusele iseloomulikku uriinivoolust.

Foto: Pixabay

Kuidas leevendada uriinipidamatust?

Mõned toidud ja joogid võivad ärritada põit ja need tuleks välja jätta või õhtul mitte süüa-juua.  Diureetikumidena toimivad  kofeiin ja alkohol, teatud happelised puuviljad, nt  apelsin, greip, sidrun ja laim ning puuviljamahlad, vürtsikas toit, gaseeritud joogid, mais, suhkur, šokolaad, kohv, tee.

Oluline tarbida vedelikku 1,5–2 l päevas. Liiga vähene vedeliku tarbimine suurendab keha jääkainete kontsentratsiooni uriinis, see ärritab põit ja tekib sagedam urineerimisvajadus. Kontsentreeritud uriin on tumekollane tugeva lõhnaga. Ka liigne vedeliku tarbimine lühikese aja jooksul ajab sagedamini urineerima.

Eluviis. Teatud ravimid, ülekaal, suitsetamine ja füüsiline aktiivsus võivad kaudselt tekitada põieprobleeme.

Foto: Pixabay

Tee põietreeningut!

Urineeri kohe pärast ärkamist. Pea päevikut WCs käimise kohta ja järk-järgult suurenda vahet urineerimise vahel. Näiteks kui käisid iga tunni tagant WCs, pikendate algul 15 min võrra ajavahet. Kui 1.15 on saavutatud teatud aja jooksul, siis pikenda 1.30ni ja ja nii edasi 2–4 tunnini. Kui tunned tugevat vajadust tualetti minna, siis proovi seista või istuda ja uriini kinni hoida, nii treenid vaagnapõhjalihaseid.

Kust leiab abi?

Pöördu arsti või õde-spetsialisti vastuvõtule, kes annab nõu, õpetab probleemiga toimetulemist ja soovitab vastavaid võimlemisharjutusi ning abivahendeid.

Allikad: Pärnu sisehaiguste kliiniku II siseosakonna vanemõde Ele Männik; kuivaks.ee

2 KOMMENTAARI

a
aga 8. oktoober 2019, 16:09
arstid ei soovita küll midagi
Pole veel abi saanud ? 8. oktoober 2019, 08:29
jätab soovida meie arstiabi--meestele arstide puudus . Mitmeid kordi räägitud ,,et põis ei tühjene täielikult ! Ja juba aastaid