UUS LAHENDUS: teadlased võitlevad emakakaelavähi vastu tehisintellektiga (2)

Eesmärk on kasutada terviseandmeid ja tehisintellekti, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Lisaks võimaldab tehnoloogiline areng osaleda sõeluuringus kodust lahkumata, mis võiks suurendada naiste osalust emakakaelavähi ennetuses.

Eestis diagnoositakse keskmiselt 180 uut emakakaelavähi juhtu aastas, mis teeb 25 juhtu 100 000 naise kohta. Võrdluse: Soomes diagnoositakse haigus ligi viiel ja Rootsis igal kümnendal naisel 100 000-st.

Erinevalt teistest inimesel esinevatest vähiliikidest on emakakaelavähki võimalik ennetada. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnul on ennetuseks kaks võimalust: osalemine emakakaelavähi sõeluuringus ja vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.

Sõeluuring vajab kaasajastamist

 Alates 2018. aastast vaktsineeritakse 12-aastaseid tüdrukuid HPV vastu riikliku immuniseerimiskava raames. „Emakakaelavähi sõeluuringu programm on Eestis alates 2006. aastast, kuid haigestumus ja suremus ei ole vähenenud. Selle taga on nii sõeluuringu korraldus kui ka selles osalejate vähesus,“ rääkis Uusküla.

Ta peab praeguse süsteemi vajakajäämiseks seda, et Eestis puudub keskne organisatsioon, mis korraldaks (vähi)sõeluuringuid, jälgiks tulemuslikkust, kontrolliks programmi kvaliteeti ja vastutaks selle eest. „Samuti on põhjust kaaluda sõeluuringu testi nüüdisajastamist. Eestis kasutatakse emakakaelavähi sõeluuringuks PAP-testi (emakakaela rakkude uuring). Mitmes Euroopa ja teiste piirkondade arenenud riigis on PAP-testi asemel võetud kasutusele uus sõeltest, mis määrab HPV olemasolu või puudumise,“ kirjeldas Uusküla.

Et asuda lahendama väikese osaluse probleemi, viib Uusküla koos partneritega Eestist, Norrast, Lätist ja Leedust ellu maailmas ainulaadset projekti, mis võib edu korral mõjutada märkimisväärselt emakakaelavähi ennetust. Teadlased soovivad registri- ja terviseandmete ning tehisintellekti abil kohandada emakakaelavähi sõeluuringut individuaalsetele vajadustele.

 Personaalne lähenemine

Uusküla sõnul sõltub naiste emakakaelavähi risk erinevatest teguritest. „Riski suurendab pikka aega kestev HPV-nakkus, suitsetamine, mõne teise haiguse põdemine või ravi, seda aga vähendab märgatavalt vähivastane vaktsineerimine. Riskiteguriteta naised vajavad sõeluuringut tõenäoliselt harvemini kui riskiteguritega naised. Seega on oluline läheneda naistele personaalselt,“ rääkis Uusküla.

 Individuaalse riski hindamiseks töötavad teadlased tehisintellekti abil välja algoritmid, kuhu lõimitakse andmed riiklikest rahvastikupõhistest terviseregistritest, andmepankadest ja teadusuuringutest. Saadud tulemuste alusel saab kavandada vajaduspõhist tegevust ohutult, tõhusalt ja kiiresti. Tulemusi on võimalik tavapraktikasse rakendada mugavate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis on arstile ja patsiendile kättesaadavad ja lihtsalt mõistetavad.

Teadlased usuvad, et tänu sõeltestide tehnoloogilisele arengule on võimalik, et naine annab proovi oma kodus ja saadab selle testimiseks postiga laborisse. „See võib suurendada naiste osalust sõeluuringuprogrammis,“ avaldas Uusküla lootust.

Projekt „Emakakaelavähi likvideerimisele suunatud nutikad ja personaalsed lahendused sõeluuringuks“ ühendab eri teadusvaldkondi, sh meditsiini (k.a kliinilise meditsiini ja rahvatervise), informaatika ja majandusteaduse.

Tartu Ülikooli projektipartnerid on Norra Vähiregister, Riia Stradiņši Ülikool ja Leedu Tervishoiuteaduste Ülikool ja Tervise arengu instituut Eestis. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste rahastusprogramm. Projekt kestab aastani 2023.