AS Hoolekandeteenused teenuste kvaliteedijuht Aster Tooma sõnul on oluline vaimse tervise teemasid hakata ühiskonnas oluliselt laiemalt vaatama. “Vaimsest tervisest räägitakse tavaliselt selles võtmes, et depressiooni korral abi otsida või ööpäevaringselt töötavatel inimestel on suur risk läbi põleda. Tegelikkuses põhjustavad vaimse tervise probleeme kõikidele inimestele sarnased asjad – füüsilised haigused, traumaatilised kogemused, keerulised suhted lähedastega või ka kuuluvustunde puudus. Viimane neist on teema, mille osas saab igaüks panustada.”
Kuidas toetada kuuluvustunnet?
Lapsed. Saame toetada laste sõprussuhteid, mis toimuvad väljaspool ekraane.
Kuigi elu on läinud paremaks, on laste ja noorte vaimne tervis järjest halvem. Seda seostatakse muu hulgas sotsiaalmeedia võidukäiguga, kus ei ole enam võimalust luua sügavaid sõprussidemeid ja kogeda kuulumistunnet.
Täiskasvanud. Saame suheldes olla kohal, teise inimese meeleseisundit märgata ning vajadusel abi pakkuda.
On ka oluline, et aktsepteeriksime iga (töö)kaaslast ning ei tõrjuks neid, kes on keskmisest erinevad. Peaasi.ee andmetel võib vaimse tervise mure elu jooksul tabada kuni 30% inimestest. Vaimse tervise probleemidega käib väga sageli kaasas emotsionaalne tõrjumine töökohtadel.
Eakad. Saame toetada eakate vanade sidemete taastamist või uusi aktiivseid ettevõtmisi.
Eakate puhul on üksildus üks peamine vaimset tervist laastav põhjus. Tegevuste pakkumise juures on olulne meeles pidada, et eakas saaks tunda end vajalikuna ja ise panustada, mitte olla vaid passiivse saaja rollis.
Erivajadusega inimesed. Saame iga inimest kohelda lugupidavalt ja viisakalt – nagu soovime, et meid ennast koheldakse. Kui inimene tunneb end mõistetuna ja leiab piisavalt tuge lähedastelt ning kogukonnast, saab ta vaatamata enda erivajadusele haigusega mugavalt elada.
3 KOMMENTAARI