HAIGUS EI ANNA KAUA TUNDA: Tallinnas ja Ida-Virumaal peaks HIV-teste tegema palju rohkem (2)

Tartu Ülikoolis valminud doktoritöös analüüsiti HIV-i esmashaigestumust Eestis. Uuringutest selgus, et kolmandik inimestest on nakatunud hiljuti ning suurem osa esmasdiagnoositutest elab Tallinnas ja Ida-Virumaal, mistõttu soovitatakse neis piirkondades märkimisväärselt rohkem rakendada varast testimist.

Viimastel aastakümnetel on HIV muutunud maailma üheks levinumaks tervishoiuprobleemiks:  2018. aastal oli nakatunud umbes 37 miljonit inimest. Eestis on viimastel aastatel HIV-i nakatunud umbes 200 inimest aastas, mis on Euroopa riikidest endiselt üks suuremaid näitajaid 100 000 elaniku kohta.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant, infektsioonihaiguste assistent Pilleriin Soodla kirjeldas doktoritöös, et Ida-Euroopa riikides algas HIV epideemia narkootikume süstivate inimeste seas, kuid praegu kandub see suuresti edasi heteroseksuaalsel teel. 

Soodla doktoritöö peamine eesmärk oli kirjeldada HIVi epideemia olukorda Eestis.  Soodla sõnul oli suurt osa esmasdiagnoositutest testitud nende riskikäitumise või avaldunud sümptomite tõttu. „Siiski oli enne diagnoosi saamist HIV-testi teinud ainult viiendik. Tegelikku riskirühma ehk inimesi, kes nakatuvad, ei testita piisavalt. Soovitame Tallinna ja Ida-Virumaa piirkonnas testida palju rohkem ning muuta kokkupuute-eelne profülaktika kättesaadavamaks. HIV-infektsiooni sümptomite ja riskikäitumise kohta võiksid paremini teada ka meditsiinitöötajad,“ rääkis Soodla.

HIVi haigussümptomid võivad olla väga erinevad ja meenutada tavalist viirusinfektsiooni või kõhumuret. „Selliste tunnuste seostamine võimaliku HIV-ga on äärmiselt oluline. Kuna viimati nimetatud sümptomitega patsiendid pöörduvad sageli esimesena perearsti poole, on esmatasandi roll HIV-testide tegemisel väga oluline,“ rõhutas Soodla.

HIV-i ei ole võimalik välja ravida, kuid viirusvastase raviga saab viiruse paljunemise peatada.