Lapsed

KUIDAS PEATADA KIUSAMINE? Tavapäraseks on saanud ka kius telefonis või internetis (7)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 22. oktoober 2019, 15:09
Telefonis või internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumidFoto: Vida Press
Mullu avaldatud üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online kohaselt on aasta jooksul Eestis kiusamist kogenud iga neljas laps. Tavapäraseks on saanud ka kius internetis või telefonis. 

Eestis käivitus taas küberkiusamise vastane kampaania #suurimjulgus, et  julgustada märkama kiusu ja sellesse sekkuma.

Samal teemal

 Võrreldes 2011. aasta uuringu andmetega on kiusamine Eesti koolilaste seas viimase seitsme aasta jooksul mõnevõrra vähenenud (27%-lt 23%-ni), ent jätkuvalt on kiusamist kogenud pea iga neljas laps. Kõige enam on sellega kokku puutunud 11–12aastased. Vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed puutuvad kiusamisega kokku oluliselt rohkem kui eesti lapsed.

„Kiusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kõige valusam on rääkida kiusamisest, mis toimub kooliealistega, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab nii klassikaaslasi, õpetajaid kui lapsevanemaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamisel on vaikival enamusel, kes saaksid sekkuda,“ ütles Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk.

Solvavad sõnumid

Kius telefonis või internetis on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest on koguni 77% kogenud seda silmast silma kohtudes ning 67% telefonis või internetis.

„Telefonis või internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka grupist või tegevusest välja jätmine. Samuti on levinud ähvardamine, vastikute ja solvavate sõnumite saatmine või nende üleslaadimine kohtadesse, kus teised võivad neid näha,“ kirjeldas Võrk olukorda EU Kids Online uuringutulemustele toetudes.

Foto: Pexels

“Arvutis või nutiseadmes suhtlemine tekitab eksitavalt anonüümse tunde. Nii võibki juhtuda, et digisuhtluses ollakse valmis kasutama rohkem äärmuslikku kõnepruuki kui näost näkku suhtlemisel. Kuid tegelikult jääb igast teost kui ka sõnast jälg,” lausus Lastekaitse Liidu projekti “Targalt Internetis” koordinaator Malle Hallimäe.

Küberkiusu vastase kampaania #suurimjulgus peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. 

Veebileht suurimjulgus.ee  leiab infot selle  teema kohta. Vestluse aknas saab anonüümselt suhelda Lasteabi spetsialistiga ööpäevaringselt. Telia klientidele on Lasteabi äpi kasutamine andmemahuvaba, st seda äppi kasutades ei pea Telia kliendid andmemahu kasutamise eest maksma.