TRAUMA VÕIB LÕPPEDA KA SURMAGA: need on põhilised kohad, kus Eesti inimesed kukuvad

Täiesti tavaline jalamurdja on näiteks trepp. Üsna sageli väänatakse seal kukkudes või libisedes jalg välja, mis otseselt küll luid ei lõhu, kuid on valus, tekitab paistetust ja takistab pikalt harjumuspärast liikumist. Haigekassa maksabki kõige enam just jalaväänamiste raviarveid, üpriski lihtne arve on umbes 50 euro kanti, mis sisaldab eriarsti vastuvõttu, röntgenit, mõnel juhul ka mõnda lisateenust nagu näiteks vereanalüüsi, kipsi, lahast jne.

Üks jube pahalane on talv! Jää ja lumi panevad inimesi siuh! pikali käima ning tulemuseks on näiteks õlavarreluumurd. Siin lähevad juba arved kallimaks, ühe inimese ravikulu võib olla paar tuhat eurot.

Kuigi inimene arvab, et pealuu on tugev ja paar korda peaga vastu maad käia pole probleem, ei vasta see tõele. Peaga vastu maad või vastu seina kukkudes, pea ees vette hüpates tekivad peapiirkonnas sageli hulgivigastused. Raviarved on seda kallimad, mida keerulisem ja tõsisem on vigastus, seetõttu on peapiirkonna traumad kohe ka kõrgemas hinnaklassis, ulatudes paarist tuhandest paarkümne tuhandeni.

229 inimest suri kukkumise tagajärjel

Eelmisel aastal sai kukkumise tõttu kannatada 74 018inimest, nende  põhidiagnoosiks oligi kukkumine. Nende inimeste ravi maksis kokku 22 872 728 eurot.

Inimesed kukkusid peamiselt kodus, tänaval, maanteel, spordiväljakul, koolis, tööstus- ja ehituspiirkondades, talumajapidamises, kaubanduspiirkonnas. Tulemuseks oli väga erinevad vigastused alates pindmistest peavigastustest, erinevate luumurdude ja siseorganite vigastusteni välja.

Raviarveid, mille põhidiagnoos oli kukkumine ja raviarve lõpetamise põhjuseks oli märgitud inimese surm, oli eelmisel aastal oli 229. Inimesi, kelle arve lõpetati mingil muul põhjusel, kuid kes siiski surid vähem kui 10 päeva jooksul, oli kokku 375. Nende inimeste raviarvete summa oli 945 948 eurot.