Keha

SÕELUURING AITAB VÄHI VARAKULT AVASTADA. Miks nii paljud ei lähe ikka kontrolli, kuigi see võib päästa elu? (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 24. oktoober 2019, 06:00
Foto: Vida Press
Haigekassa korraldab igal aastal sõeluuringuid, et leida üles inimesed, kel on varajases staadiumis vähk. Paraku jätavad paljud endiselt kontrolli minemata, kuigi see võib päästa elu.

Eestis korraldatakse sõeluuringuid rinnavähi, jämesoolevähi ja emakakaelavähi avastamiseks, et ennetada vähki ja avastada see võimalikult varajases staadiumis. Väga oluline on kontrollida just neid, kes peavad end terveks, sest vähieelse seisundi või varajases staadiumis vähiga ei pruugi terviseprobleeme veel olla tekkinud. Uuringute andmetel saab väita, et sõeluuringute kaudu on võimalik naiste suremust näiteks rinnavähki vähendada 30–35 protsenti.

Riiklikud sõeluuringud aitavad vähki varakult avastada, kuid need täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70 protsendi sihtrühmast. Eestis käib sõeluuringutel märksa vähem inimesi – keskmiselt 50–55 protsenti kutse saanutest. Tänavu esimesel poolaastal on haigekassa andmetel käinud emakakaelavähi sõeluuringul 24, rinnavähi sõeluuringul 28 ja jämesoolevähi sõeluuringul 35 protsenti sihtrühmast. Kuna inimesi kutsutakse uuringule aasta vältel, selguvad lõplikud tulemused aasta lõpus.

Foto: Pixabay

Samal teemal

 Tervis on inimese enda kätes

Sõeluuringule kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jääb osa inimesi uuringutest kõrvale ja jõuab arsti juurde alles siis, kui on tekkinud juba tõsised kaebused. „Naistearstina pooldan igati seda, et tasuta uuring oleks kättesaadav kõikidele Eesti naistele. Nii oleks võimalik jõuda ka nendeni, kes on ravikindlustuse puudumise tõttu arsti juurde minekut aastaid edasi lükanud,“ arvab Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst Piret Veerus.

Juhul kui haigus avastatakse ja ravi alustatakse varakult, on võimalik saavutada paremaid tulemusi kui juba kaugele arenenud vähi korral. „Ravikindlustamata patsiendid jõuavad meie vaatevälja palju hiljem ja kontrolli tullakse sageli alles siis, kui on tekkinud kaebused,“ lisab Ida-Tallinna keskhaigla emadusnõuandla perinataalkeskuse ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Üleeuroopalisel emakakaelavähi ennetusnädalal pakkus Lääne-Tallinna keskhaigla Tallinna linnavalitsuse toel ravikindlustamata naistele võimalust osaleda tasuta emakakaelavähi sõeluuringus. „Viie päeva jooksul tuli vastuvõtule 86 ravikindlustamata naist. Kolmel neist leiti PAP-testis vähieelsed muutused. Tagasiside oli väga positiivne: naised soovisid infot, millal peaks taas kontrolli tulema, ning küsisid, kas saaks osaleda ka rinnavähi sõeluuringus. Selle väikese projekti põhjal võib öelda, et vähemasti ravikindlustamata naiste huvi sõeluuringute vastu oli suur,“ räägib dr Veerus.

Samas panevad arstid südamele, et tervise eest hoolitsemine on igaühe enda kätes ja kui võib märgata ebatavalisi sümptomeid, tuleb kiiresti arsti juurde minna. „Ida-Tallinna keskhaiglas on head võimalused avastada rinnavähk varakult sõltumata ravikindlustuse olemasolust, kuid ainult siis, kui inimene tuleb õigel ajal arsti juurde. Väga suur osa kaugele arenenud rinnavähkidest on sellised, kus inimene tunneb tükki või näeb rinna haavandumist juba pikemat aega, aga arsti ei külasta,“ tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla radioloogiakeskuse juhtivarst Tiia Elvre.

Uuringule peaksid ise minema inimesed, kes kuuluvad sihtgruppi, kuid pole sõeluuringu kutset kätte saanud, sest nende tegelik elukoht ei kajastu rahvastikuregistris. „Hinnanguliselt ei jõua 20–30 protsenti kutsetest adressaadini, kuid kutse ei ole enam alus uuringule pöördumiseks – oodatud on kõik, kes kuuluvad sihtgruppi. Inimesed võiksid oma tervise eest vastutuse võtta ning jälgida, et regulaarsed tervisekontrollid saaksid tehtud,“ ütleb Tartu ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud Sulev Ulp.

Foto: Pixabay

Sõeluuringul osalemine peab olema võimalikult mugav. „Osa inimesi kardab uuringuid, sest pelgab halbu uudiseid, kuid õnneks on nad vähemuses. Osa naisi ei taha tulla kontrolli haiglasse, kuid tuleksid meelsasti mammograafiabussi,“ toob dr Ulp välja võimalikke põhjuseid, miks uuringule minekust loobutakse. Uuringu inimestele lähemale toomisesse usutakse ka Ida-Tallinna keskhaiglas – mobiilse skriiningukabinetiga on käidud mitmes suurettevõttes, et inimesed saaksid töökohas lasta mugavalt tervist kontrollida.

Emakakaelavähi sõeluuringuid tehakse praegu vaid haiglates, kuid ka siin on võimalusi, kuidas veel rohkem naisi kontrolli saada. „Uuring võiks hõlmata senisest suuremat vanusegruppi. Praegu kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–55-aastaseid, kuid igal aastal avastatakse haigust ka vanematel naistel,“ ütleb dr Veerus.

Jämesoolevähi sõeluuring on rinna- ja emakakaelavähi uuringust erinevalt korraldatud: seda koordineerib perearst, kes kutsub uuringule oma nimistu patsiente. Kuna see on võrdlemisi uus sõeluuring, on teadlikkus selle vajalikkusest veel väike, kuid perearstide kaudu on võimalik lihtsamalt patsientideni jõuda ning osalemise aktiivsust suurendada.

Nii sihtgrupi laiendamiseks, ravikindlustuseta inimeste kontrollimiseks, mobiilseteks uuringuteks kui ka kampaaniate korraldamiseks on vaja lisaraha. „Kindlustamata inimeste probleemi kaotaks see, kui sõeluuringud oleksid rahastatud otse riigieelarvest, mitte haigekassa vahenditest. See võimaldaks sõeluuringuid pikemaks ajaks ette planeerida, sihtrühma laiendada ning annaks nii sõeluuringu tegijatele kui ka osalejatele kindluse, et sõeluuring kestab ja areneb. Teadusuuringud on näidanud, et tõhus on vaid süsteemne ja hästi organiseeritud sõeluuring!“ pakub võimaliku lahenduse dr Ulp.

Haigekassa on juba aastaid korraldanud kampaaniaid, et teavitada inimesi vähiriskidest ja ennetusvõimalustest. Seni on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringu kampaaniaid, kuid hiljuti algas esimest korda ka jämesoolevähi sõeluuringu kampaania.

Kuigi süsteemis on veel puudusi, on sõeluuringutel osalejate määr siiski tõusuteel. „Alustasime 2002. aastal rinnavähi sõeluuringut 37-protsendise osalusega, praeguseks läheneb osalus juba 60-le. Kui vaadata maakondi, kus töötab mammograafiabuss, siis seal on osalus juba mitu aastat veel suurem,“ rõõmustab dr Ulp.

Riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet. Inimese roll on kasutada suurepärast võimalust hoolitseda tervise eest – panna tähele sõeluuringu kutset ja minna tervist kontrollima!

Keda kutsutakse sõeluuringutele?

  • Rinnavähi sõeluuringule on oodatud 50–69-aastased ja emakakaelavähi sõeluuringule 30–55-aastased naised.
  • 2016. aastal asuti korraldama ka jämesoolevähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–66 aastat.
  • Ravikindlustatud inimeste kontrolli eest tasub haigekassa, ravikindlustuse puudumise korral tuleb uuringu eest ise maksta.