Uudised

EI PÄÄSE PEREARSTI JUURDE? Kas pereõdedele peaks andma suuremad õigused? (18)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 24. oktoober 2019 11:51
Eesti inimesed pole harjunud, et mitmeid tervisemuresid võib aidata lahendada hoopis pereõde. Foto: Vida Press
Perearstide vähesus on Eestis suur probleem. Olukord tõotab veelgi hullemaks minna, kuna perearstide seas on palju pensioniealisi, kes enam kaua tööd teha ei saa. Samas on perearstidel palju ülesandeid, mida saavad täita pereõed.

Pereõdede roll on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Mitmel pereõel on praegu iseseisev vastuvõtt, osadel ka piiratud retseptiõigus ning sellest aastast ka abivahendite väljakirjutamise õigus. Eesti ühiskond ei ole aga pereõe suurenenud rolliga veel päris harjunud, kirjutatakse haigekassa blogis.

„Patsiendid ei saa sageli aru, kuidas tervishoiusüsteem töötab. Sageli tullakse lihtsalt suvalisel ajal kohale, kuna tahetakse ukse vahelt oma küsimustele vastuseid saada. Oodatakse, et perearst on igal hetkel kättesaadav, kuid nii see loomulikult olla ei saa,“ ütles Kiili perearstikeskuse õde Gaidi Alt.

 Mujal maailmas on üsna tavaline, et iga murega arsti juurde ei pääsegi. Pereõed teevad vaktsiinisüste, võtavad verd, kuulavad südant ja kopse ning mõõdavad vererõhku, kirjutavad retsepte, nõustavad patsiente  suitsetamisest loobuma ja räägivad toitumisest.

Foto: Pexels

Samal teemal

Ka krooniliste haigete jälgimine ja lihtsate külmetushaiguste ravimise nõustamine on sageli pereõe pädevuses. Vastava väljaõppe korral võib õel ülesandeid sellest enamgi olla. Haigekassa esmatasandi üksuse juht Külli Friedemanni kogemuse järgi on patsientide tervisetulemused paremad just neis perearstikeskustes, kus on rohkem õdesid ning neile on antud suurem vastutus.

Friedemanni sõnul võikski edaspidi perearsti vastuvõtu asemel kasutada sõna „peremeditsiin“, kus pole peamine, kas abi annab arst või õde, vaid abi saamise võimalus. „Olukorras, kus arste on Eestis puudu, võiks pereõdede rolli suurenemine aidata probleemi leevendada. Oleme siiani hästi hakkama saanud, aga nii see ei jätku. Pereõed on maa sool, nad õpivad pidevalt juurde. Arvestades, et ligikaudu 80% haigustest on iseparanevad, aitavad just pereõe soovitused inimestel enamikku viirushaiguseid kergemalt põdeda. Õdede vastutusala kasvatades saame tagada inimeste kiirema pääsu tervishoiusüsteemi,“ sõnas Friedemann.

Pereõde Alti kogemused näitavad, et kui enamasti eeldavad patsiendid, et pääsevad just arsti vastuvõtule, siis positiivsete kogemuste kaudu suureneb ka usaldus õdede vastu. “Meie keskuses hakkasid patsiendid õdesid oluliselt rohkem usaldama siis, kui perearst oli puhkusel ja asendajat ei olnud igal hetkel saada – ega siis keegi abita jäänud, pereõed tegid vajalikud protseduurid ja nõustamised ise ära. Minu hinnangul näitabki perearstikeskuse töö kvaliteeti see, kui kiiresti tõsiste probleemidega inimene abi saab,” kommenteeris Alt.

Foto: Pixabay

Eesti Õdede Liidu asepresident Liivet leiab, et õdede vastutusala võiks olla oluliselt suurem, kui see on praegu. „Pereõde võiks olla patsiendi teekonnal juhtumikorraldaja, eriti kui tegemist on inimesega, kes vajab nii sotsiaal- kui tervishoiuteenuseid, taastusravi ja muud. Tervisekeskustes on ette nähtud suurema meeskonnaga tegutsemine ja just õed võiksid olla need, kes koordineerivad tegevust koduõdede, füsioterapeudi, sotsiaaltöötaja ja vaimse tervise õe vahel. Kui pereõde on spetsialiseerunud, võiksid tal olla õigused saatekirja väljastamiseks, rääkimata piiratud retseptiõigusest,“ ütles Liivet.

Kui arstiks õppimine võtab vähemalt kuus aastat, siis õeõpe kestab kolm ja pool aastat. Lisaks on pereõdedel kohustus end igal aastal 60 tunni ulatuses koolitada ning oma pädevust iga viie aasta tagant hinnata lasta.

Pereõdedel on seega patsientide aitamiseks piisavalt nii teadmisi kui oskusi. Kui ka seadusandlus pereõe muutunud rolli arvesse võtaks, võiks just pereõdede suurem koolitamine ja nende vastutusala suurenemine olla perearstikriisi leevendamise võti .