Hea nõu

KALLIM VÕI SOODSAM? Kuidas valida ravimeid, kui need on nii erineva hinnaga? (1)

Kadri Eisenschmidt, 25. oktoober 2019, 05:00
Apteekidel on kohustus hoida müügil kõige soodsama hinnaga ravimeid ning toimeainepõhise retsepti korral tuleb pakkuda inimesele esmalt just odavaimat varianti.Foto: Vida Press
Apteekides on müügil palju ravimeid, mille toimeaine, toimeaine sisaldus ja ravimivorm (nt tablett) on samad, ometi ei maksa näiliselt samasugused ravimid sama palju. Miks on hinnad erinevad ning kuidas otsustatakse ravimite rahastamine, selgitab haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe.

Miks on sama toimeainega ravimid erineva hinnaga?

Samal teemal

Vahel võivad sama toimeainega ravimite hinnakäärid ulatuda mitmekümne euroni. Tavaliselt erinevad hinna poolest originaal- ja geneerilised ravimid.

Kui tootja on turule toonud uudse ravimi, mille toimeaine on varem kasutusel olnutest erinev, nimetatakse seda originaalravimiks. Sellise ravimi saab patentida, mis tähendab, et tootjal on patendiaja vältel ainuõigus seda müüa, et teenida tagasi ravimi väljatöötamise investeeringud ning säilitada huvi ka arendusega jätkata. Uus ravim võib selle aja jooksul kinnistuda tarbijate teadvuses ja teenida välja nende usalduse.

Pärast patendiaja möödumist võivad tulla turule n-ö geneerilised ravimid. Geneeriliste ravimite tootjad saavad alustada sama ravimi turustamist algseid uuringuid kordamata ehk nende eest on justkui pool teed käidud, mistõttu ravimit saab müüa odavamalt. Enne apteekidesse müügile jõudmist peab aga iga geneeriline ravim läbima uuringud, millega tõestatakse, et sellel on originaaliga samaväärne toimeainesisaldus. Seega on geneerilised ravimid tihti soodsama hinnaga, ent ravivad sama hästi.

Foto: Tiina Kõrtsini

 Mis veel ravimite hinda mõjutab?

Eestis on loodud soodusravimite loetelu, kuhu kantud ravimite eest tasub haigekassa. See mõjutab ravimite ostjate jaoks samuti hinda. Loetellu lisatud ravimitele kehtib 50-, 75-, 90- või 100-protsendine soodusmäär. Suurem soodusmäär on tavaliselt raskete ja krooniliste haiguste raviks vajalikel ravimitel. Suuremad soodustused kehtivad ka näiteks vanadus- ja töövõimetuspensionäridele.

Vältimaks asjatut koormat patsiendi rahakotile, peavad arstid seaduse järgi kirjutama ravimeid välja toimeainepõhiselt. Apteekidel on kohustus hoida müügil kõige soodsama hinnaga ravimeid ning apteekrid peavad toimeainepõhise retsepti korral pakkuma inimesele esmalt just odavaimat varianti. Seetõttu on ravimeid ostes alati mõistlik konsulteerida apteekriga.

Foto: Tiina Kõrtsini

Otsuseid, millised ravimid pannakse haigekassa rahastatavate ravimite nimekirja, ei langeta haigekassa üksi. Keerulisi valikuid aitab teha ravimikomisjon, kuhu kuuluvad patsiendid, arstid, valdkonna eksperdid ja riigi esindajad. Samuti kaasatakse ravimifirmasid ja peetakse nendega läbirääkimisi. Haigekassa püüab alati ka hinnas kaubelda, et jõuda kindlustatute jaoks soodsaima tulemuseni.

Enne iga rahastamisotsust hinnatakse, kas konkreetne ravim on toimiv ja millised on ravitulemused võrreldes olemasolevate raviviisidega. Ravist saadav kasu peab olema tasakaalus ravimi maksumusega.

Foto: Pixabay

Ravimid moodustavad 17 protsenti tervishoiukuludest – see on suur osa ja otsuseid peab haigekassa langetama kestlikult. See tähendab, et arvestada tuleb maksude kaudu laekuva ühise ravikindlustuse rahaga ning uusi kohustusi saab võtta ainult nii, et suudetaks endiselt maksta hüvitisi, tasuda juba nimekirjas olevate ravimite, arstide vastuvõttude jm eest. See kõik vajab põhjalikke analüüse ja läbirääkimisi, mis võtavad aega.

Soodusravimite loetelu uuendatakse neli korda aastas. Selle aasta alguses lisandus haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja üle 20 ravimi, kevadel ja suvel laienes valik veelgi.

Kui palju tasub ravimite eest haigekassa?

  • Eelmisel aastal tasus haigekassa ravimite eest üle 200 miljoni euro, mis moodustab Eesti tervishoiukuludest umbes 17 protsenti.
  • Tänavu esimesel poolaastal on ravimeid hüvitatud 65 miljoni euro eest ning apteegist on soodusravimeid saanud 724 389 inimest.