Hea nõu

KUI PALJU PEAB VÕTMA D-VITAMIINI? Tunne ära vitamiinipuudus ja leevenda seda õigesti! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 29. oktoober 2019, 06:00
Eakamatel tekib D-vitamiini vaegus kergemini. Foto: Vida Press
D-vitamiin pole küll võluvits, mis kohe terveks teeb, aga see on üks olulisemaid vitamiine, mis toetab immuunsust ja aitab ennetada hulga haigusi. Mis annab märku D-vitamiini puudusest?

D-vitamiini puhul räägitakse enamasti D3-vitamiinist, mille parim looduslik allikas on päike. Analüüsid näitavad, et kolmveerandil  eestimaalastest on D-vitamiini puudus, nii täiskasvanutel kui ka lastel.

Samal teemal

Sageli ei oska me halba enesetunnet või sagedast haigestumist viirusinfektsioonidesse seostada vitamiinipuudusega. Väsimus, jõuetus, valud siin või seal on nii-öelda üldised hädad, mida tihti muu arvele pannakse. Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul võib pikaajaline D-vitamiini vaegus kaasa tuua luumurrud, osteoporoosi ja lihaste funktsiooni halvenemise, kuid tõstab oluliselt ka tõsisemate terviseprobleemide, näiteks südamehaiguste, kõrge vererõhu, diabeedi ja autoimmuunhaiguste esinemissagedust.

Kergemini tekib D-vitamiini vaegus ülekaalulistel, vanemaealistel, kala ja piimatooteid vältivatel inimestel, peamiselt siseruumides viibivatel, krooniliste haigustega inimestel ning tumedanahalistel.

Foto: Pixabay

Teder toob välja tunnused, millega seostatakse D-vitamiini madalat taset 

Kurnatus ja väsimus. Väsimuse põhjuseid võib olla palju, aga need on ka tuntud D-vitamiini puuduse sümptomid, mis võib süvenedes viia kroonilise väsimuse, aga ka peavaludeni.

Liigese- ja seljavalud. D-vitamiin on ülioluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, seega ka luude, hammaste arengus. Seetõttu on D-vitamiini normaalne tase väga oluline just lastel. Üldisteks D-vitamiini vaeguse sümptomiteks võivad olla liigese- või alaseljavalud, mida esineb enam just vanemas eas.

Lihasvalud ja -nõrkus. Sageli on põhjustele keeruline jälile saada, aga mitmed uuringud on näidanud seost lihasvalude või -nõrkuse ja D-vitamiini madala taseme vahel. Seega võib D-vitamiin aidata ka lihasvalude vastu.

Sage haigestumine. D-vitamiin on organismi immuunsüsteemi töös olulisel kohal. Uuringud on näidanud, et selle vitamiini vaegus võib tõsta haigestumist ülemiste hingamisteede- ja kopsuhaigustesse. Ka haigusest paranemine kestab kauem.

Depressioon. Uuringud kinnitavad, et depressioon tekib madala D-vitamiini tasemega inimestel sagedamini. Samuti on tõestatud, et D-vitamiini toidulisandina võtmine võib aidata tagada parema tuju.

Foto: Pixabay

Külli Tederi sõnul on head D-vitamiini allikad rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, munakollane ja vitamiiniga rikastatud piimatooted.

Üheks olulisemaks allikaks on aga päikese mõjul nahas toodetav D-vitamiin. Paraku jääb Eestis piisava D-vitamiini taseme kindlustamiseks päikesest siiski väheseks. Seetõttu soovitab ta D-vitamiini toidulisandina lisaks võtta septembrist kuni aprilli-maini, väikelastel (alla 2-aastastel) ja eakatel aga aasta ringi. Eriti oluliseks peab proviisor D-vitamiini taseme kontrollimist ja lisaks võtmist rasedatele ja imatavatele emadele. D-vitamiin on saadaval õlikapslite, närimistablettide, tilkade ja suupihustina.

Foto: Pixabay

Kui palju on hea ja kuidas kontrollida?

Meditsiinilaboris SYNLAB tehakse aastas tuhandeid D-vitamiini analüüse ja tulemustest selgub, et D-vitamiini tase on optimaalne (75–125 nmol/l) vaid 16% testi teinutest. Igal aastal on hulk neidki, kellel on tase lausa alla 10, üksikutel on leitud ka väga kõrge tase. SYNLABi laboriarsti Anneli Raave-Sepa kinnitusel on vitamiini soovituslik tase küll üle 75 nmol/l, kuid samas oleks hea hoida tase aasta rini 90–100 nmol/l juures, sportlikel inimestel isegi 120–140 nmol/l juures. Preparaadina võetava D-vitamiini annuse saab kindlaks teha veenivere testi abi laboris. Praegu ongi õige aeg kontrollida D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada piisavas annuses vitamiini, et talvel tervem olla, leevendada pimeda ajaga kaasnevat väsimust ning suvepuhkuseni hästi vastu pidada.

  • D-vitamiini taset tuleks aeg-ajalt kontrollida rasedatel, sportlastel, taimetoitlastel, ülekaalulistel ning vanemaealistel.
  • D-vitamiini taset peaks erilise tähelepanuga jälgima kasvueas lastel, kuna alus luustiku arengule pannakse just selles eas ja selleks peab organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini.
  • Kui D-vitamiini võetakse toidulisandina, ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid jätkata tavapäraselt.
  • Kui analüüsitulemused on alla 75 nmol/l, on soovitatav D-vitamiini juurde võtta, pidades nõu labori- või perearstiga.
  • Tavaline profülaktiline 1000 ühiku ehk 25 mikrogrammi suurune annus on näidustatud kõigile tervetele inimestele septembrist maini, kuid head efekti selline kogus vitamiinipuuduse leevendamiseks ei anna. Puuduse likvideerimiseks on sobilik 2000–4000 ühikut päevas.
  • Üle 4000 ühiku suuruse annusega tuleb olla ettevaatlik ja seda tasub võtta lühikest aega tõsise D3-vitamiini puuduse kompenseerimiseks, sest ülemanustamisel on tervisele omad tagajärjed. Paari kuu möödudes tuleb teha uuesti vereanalüüs ning selle põhjal otsustada, missugune on edasine mõistlik annus.