HAIGLAD EI PEA ELEKTRITA KAUA VASTU: terviseameti hinnangul on vaja investeerida 21 miljonit eurot (10)

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on enamik haiglavõrgu arengukava haiglatest hetkel võimelised ulatusliku elektrivarustuse häire korral tagama kriitilise ravitöö, kuid vaid  piiratud ulatuses ja lühiajaliselt.

Eile kaheksa tundi elektrita olnud AS Lõuna-Eesti Haigla töö sai jätkuda vaid tänu elektrigeneraatori olemasolule. „Peame sellest tegema väga selge järelduse, et oluliste elutähtsate teenuste katkestused on reaalsed ning mõjutavad otseselt ning vahetult vältimatu abi toimepidevust ehk ennekõike haiglate ravitööd,“ ütles Martin Kadai, kelle sõnul sõltuvad kõik haigla teenused just elektrist.

Elektrivarustusest sõltub nii ruumide valgustus kui ka vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ning infosüsteemide toimimine. „Haigla on terviksüsteem ja kui teatud osa raviprotsessidest ei toimi tavapäraselt, vallandab see kaskaadmõju ka järgnevatele ning aeglustub või katkestab kogu igapäevasee ravikorralduse ja –tegevuse. Lihtne näide - kui haigla ei saa elektrivarustuse häire tõttu tagada diagnostikateenuseid, ei saa arstid vastu võtta ka vajalikke raviotsuseid.“

Haiglate tööd mõjutavaid elektrivõrgu rikkeid tuleb aastas ette mitmeid, ka möödunud aastal valminud riskianalüüsidest selgub, et üle poolte haiglatest hindas ühe prioriteetse riskina just elektrivarustuse häiret ja katkestust.

Haiglate toimepidevuse üks põhimõte elutähtsate teenuste katkemisel on tagada esmalt kriitiline abi haiglas viibivatele patsientidele. Järgmises etapis tuleb taastada erakorraline abi haiglasse saabuvatele patsientidele, kes seniks on suunatud teistesse haiglatesse. Viimases etapis tagab haigla plaanilise ravitöö taastamise.